/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2020/07/28/13238091t1haa3c.jpg)
Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas käskkirja, millega kuulutas Viljandi Vana kalmistu kultuurimälestiseks. Riia maantee äärne surnuaed on Viljandi vanim dateeritud hauatähistega kalmistu.
Kalmistu on pühitsetud 1773. aastal ning sinna on mitme sajandi jooksul maetud tuntud ja kindlasti ka tänapäeval tunnustust väärivaid isikuid. Seal on säilinud hulk Viljandi kivitöömeistrite valmistatud hauatähiseid, samuti August Weizenbergi ja Anton Starkopfi valmistatud haua-skulptuure.
«Kalmistul asuvatest ajaloomälestistest on eraldi kaitse all Friedrich Kuhlbarsi haud ning mitu skulptuuri, aga on loogiline, et see kalmistu peaks olema tervikuna kaitse all,» ütles muinsuskaitse Viljandimaa nõunik Anne Kivi. «See on kindlasti väga tähelepanuväärne ja auväärne kalmistu.»
Kuigi Viljandimaalt on mälestistena arvel mitu kalmistut, ei olnud nende seas terve maakonna tõenäoliselt kõige auväärsemat viimset puhkepaika. Paari aasta eest valmis muinsuskaitseameti tellimusel selle riikliku kaitse alla võtmiseks eksperthinnang, mille koostas Janis Tobreluts.
/nginx/o/2020/07/28/13238092t1h780f.jpg)
«See on aja- ja kultuuriloos tuntud isikute viimne puhkepaik, väga suure kultuuri- ja kunstiväärtusega hästi säilinud ajalooline kalmistu, mis kannab eneses infot kalmistukultuuri arengust ja esteetikast läbi mitme sajandi,» kinnitas Tobreluts pärast eksperthinnangu valmimist.
Kihelkonnasurnuaiana asutatud Vana kalmistu on ilmekas näide kalmistukultuuri arengust XVIII sajandi lõpust XX sajandi lõpuni. Säilinud on kalmistule iseloomulikud ajaloolised rajatised ning rikkalikult suure kunstiväärtusega hauatähiseid ja -piirdeid, samuti perekonnakabeleid. Vanal kalmistul puhkavad teiste seas Viljandi tuletikuvabriku taasasutaja Eduard Pohl, baleriin Ida Urbel, luuletaja ja lastekirjanik Friedrich Kuhlbars, naivistlik maalikunstnik Paul Kondas ning Eesti esimene riigisekretär Theodor Andreas Käärik.
/nginx/o/2020/07/28/13238093t1h7958.jpg)
Koos Viljandi Vana kalmistuga kuulutati kultuurimälestiseks Narva vangilaagri kalmistu. Need mõlemad esindavad muinsuskaitseameti kinnitusel Eesti kalmistukultuuri väga erinevaid tahke. Narva vangilaagri kalmistu kannab endas mälestust teisele maailmasõjale järgnenud poliitilistest repressioonidest ning neis hukkunud inimestest. Sinna maetud on suures osas teadmata.
«Need kaks kalmistut on olulise sümboolse väärtusega kohad, kuhu on talletatud meie rahva ajalugu ja ponnistused erilisel viisil,» ütles kultuuriminister Tõnis Lukas pressiteate vahendusel. «Nende kalmistute kaitsmisega tagame selle, et meie ühiskonna loomisesse panustanud inimeste mälestus säiliks igavesti.»