JÄRGMINE «LÕBUS» TSITAAT. «Materjalidest nähtub, et isik looma tõesti hukkas. Kuid ei nähtu kindlalt seda, et isikul oleks subjektiivsest küljest olnud soov oma looma suhtes toime panna julm tegu, ehk siis tema käitumises looma suhtes ei ole näha tahtlust (soovi) oma kassi julmalt kohelda, vaid lihtsalt oli soov ehk tahtlus tema elu lõpetada.»
Selline on Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi vanemuurija Tarmo Kausi ettekujutus loomakaitseseadusest, karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust. Tõesti, looma tapmine on väärtegu, ent kriminaalkorras on karistatav looma julm kohtlemine.
Loomapäästegrupile teadaoleva info kohaselt olid kassitapja ja politseiuurija omavahel tuttavad. Kas seaduse sellise tõlgendamise põhjust ei tuleks hoopis tollest asjaolust otsida? Ometi ei tule näpuga näidata ainult politsei peale, sest kriminaalmenetluse puhul on alati asjaosaline ka prokuratuur. Järelikult oli prokuratuur sellise jama kirjutamisega nõus. Selleks oli vaja loomapäästegrupi, loomakaitse liidu ja meedia ühist pingutust ning avalikkuse kõrgendatud huvi, et politsei ümber mõtleks. Asjaolud ju ei muutunud. Kuidas siis enne ei olnud alust kriminaalmenetluseks ja pärast meedia sekkumist äkki oli?
VILJANDIMAA KURIKUULSALE loomapiinajale Sulev Jänesele, kellest ka Sakala on kirjutanud, tõttas appi eriasjade uurija Karin Saar, kes meie pöördumise peale tsiteeris seadust: «Kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kuna esitatud avaldusest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu, siis kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele.» Kassi rusikaga peksmine, aknast välja viskamine ning toimuva filmimine ja ühismeedias striimimine on ehk tõesti leebem kui looma haamriga peksmine ja uputamine, aga käitumismustrit kinnitab seegi.
Mõned samasugused juhtumid siiski päädivad kriminaaluurimisega, mis viitab sellele, et loomavastaste vägivallajuhtumite puhul sõltub kõik uurija, prokuröri ja kohtuniku maailmavaatest ja suvast. Nii ei tohiks need asjad käia.
Loomapäästegrupp ja loomakaitse liit jäävad hoolimata sellest, et avalikkuse survel Haapsalu kassitappu uurima hakatakse, oma nõudmisele kindlaks ning ootavad riigi ja vastavate ametkondade juhtidelt väga selget vastust, kuidas niisugune aastaid kestnud ebanormaalne olukord lahendatakse. Aitab!