N, 8.12.2022

Vahel lööb välk vihmapilvest eemale

Aivar Aotäht
, reporter
Vahel lööb välk vihmapilvest eemale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Välgud jaotatakse peamiselt pilv-pilv ja pilv-maa tüüpi välkudeks.
Välgud jaotatakse peamiselt pilv-pilv ja pilv-maa tüüpi välkudeks. Foto: Arvo Meeks

Möödunud esmaspäeval raksatas Viljandi kandis mitu korda pikne, kuigi vihma ei sadanud. Selgub, et vahel võib välk lüüa vihmapilvest kilomeetreid eemale.

Keskkonnaagentuuri kirjelduse põhjal on äike võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel ning see on seotud peamiselt rünksajupilvedega. Väidetavalt on Maa atmosfääris korraga umbes 2000 äikest 100 pikselöögiga igas sekundis. Iga päev on umbes 40 000 äikesetormi, millest vaid üks protsent on ohtlik. Iga äikese südames on vähemalt üks rünksajupilv.

Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist-meteoroloog Meila Kivisild ütles, et kalduvus väljaspool pilvealust sajuala maapinda tabada on positiivsel pilv-maa tüüpi välgul, mis moodustab kõigist välkudest viis kuni kümme protsenti. Sellest välgust tuleneb ka ütlus «välk selgest taevast».

«Niisuguse välgu tekkeks on vaja negatiivselt laetud maapinda, mida leidub äikesepilve ümbruses, kuid mitte selle all,» selgitas Kivisild. «Positiivse laenguga pilve tipp aga valgub harilikult horisontaalsuunas laiali, ulatudes pilve keskmest palju kaugemale kui sajuala. Pilve servaaladel, kus positiivselt laetud pilve tipp ulatub negatiivselt laetud maapinna kohale, ongi oht positiivsete pilv-maa-välkude tekkeks.»

Positiivsete välkude osatähtsus on üldiselt suurem äikesepilve hajumise staadiumis. Kivisild märkis, et halvemal juhul kaldub positiivne välk pilvest tugevalt eemale, tabades maapinda mitme kilomeetri kaugusel, kus sel ajal võib paista päike, kuid see on pigem harv nähtus.

«Raske on täpselt öelda, kui kaugel sajupilvest võib positiivne pilv-maa-välk maad tabada. See sõltub äikesepilve kujust ning selle hajumisest. Ameerika Ühendriikides on üksikutel juhtudel vaadeldud positiivseid välke, mis tabasid maad lausa kümnete kilomeetrite kaugusel äikesepilvest, aga sellised ekstreemsed juhud on väga haruldased,» rääkis Kivisild.

Tema sõnul jaotatakse välgud peamiselt kaheks ehk pilv-pilv ja pilv-maa tüüpi välkudeks. Kui sajupilvest ­eemale löövad vaid positiivselt laetud välgud, siis sajupilves ning selle all võib esineda nii negatiivseid kui positiivseid välke. Pilvevälgud moodustavad keskmiselt 75–80 protsenti kõigist välkudest, jagunedes omakorda pilvesisesteks, pilv-pilv- ja pilv-õhk-välkudeks.

«Välku lööb rünksaju- ehk äikesepilvest, millel on kindel arengutsükkel: esmalt tekib rünkpilv, seejärel saavutab see maksimaalse suuruse ning siis hakkab hajuma,» kõneles Kivisild. «Eesti suviste äikeste ajal on tihti esindatud kõik staadiumid korraga, äikesepilved on pidevas arengus.»

Rünkpilve staadiumis veel ei saja ega löö välku. Vihma ja äikest tuleb kõige rohkem maksimaalse arengu staadiumis ning välku võib veel lüüa ka hajumise staadiumis vahetult pärast sadu.

«Eelmainitud «välk selgest taevast» välk tuleb alati äikesepilvest, kuid see tabab maapinda sajuala keskmest eemal – võib levida horisontaalselt kaugele,» lisas Kivisild.

Märksõnad
Tagasi üles