Vaba mõte. Salajane kohtupidamine

Enamikul meist pole elus kohtusse asja kas üldse mitte või siis väga harva. Sellest hoolimata pole kohus ka tavainimesele mingi kauge ja temasse mittepuutuv institutsioon, vaid osa süsteemist, mis tagab meile demokraatliku õigusriigi. Sellise riigi, kus kedagi ei saa asjatult karistada ja kus vaidlused lahendatakse õiglaselt, seadustele tuginedes. Sellise riigi, kus me saame tunda end turvaliselt.

Öeldakse, et võim korrumpeerib. Mingil määral on see tõsi igas ühiskonnas, kuid demokraatlikus riigis ei saa võimu rikutus ületada piiri, mille järel pole süsteemi tagasipöördumine õigele rajale enam võimalik. Alati on üksikud mustad lambad, aga enamik püsib puhtana. Selle tagavad avalikkus ja läbipaistvus. Ka kohtuvõimult nõuab põhiseadus avatust, sätestades, et kohtuistungid ja otsuste kuulutamised on avalikud, kui just alaealiste ja ohvrite kaitseks või mõnel muul seaduses ettenähtud põhjusel ei ole istung kinnine. Reaalsus näitab paraku üha rohkem midagi muud ja kõigi kolme võimu üle valvaval ajakirjandusel muutub oma töö tegemine järjest raskemaks.