R, 9.12.2022

Regilaulu hakkab kostma taskuhäälinguna

Mihkel Braun
, Suvereporter
Regilaulu hakkab kostma taskuhäälinguna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Setu rahvalaulikute seas elab regilaulutraditsioon edasi ka tänapäeval.
Setu rahvalaulikute seas elab regilaulutraditsioon edasi ka tänapäeval. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esmaspäeval ilmub esimene hooaeg Eesti pärimusmuusika keskuse algatusel loodud taskuhäälingust «Regilaulu podcastid», mis pakub kuulajaile ehedas esituses iidseid eesti rahvalaule ning avab nende tähendust.

Keskuse juhataja Tarmo Noormaa ütles, et ettevõtmisega tahetakse juhtida tähelepanu regilaulude poeetilisele vormile ja kõlale ning tuua tagasi regivärsi kaduma kippuvat funktsiooni.

Publikuna nähakse kõiki, kes huvituvad kultuurist, identiteedist ja muusikast ning otsivad näiteks autosõidu või sportimise taustaks põnevat kuulamist.

«Minu vaimusilmas on pilt, kuidas kamp sõpru sõidab autoga ja autoraadiost tuleb regilaulu podcast näiteks Peeter Volkonski lauluga. Loomulikult jauravad kõik kaasa laulda. Olen kindel, et pärast lõkke ääres või saunalaval võetakse sama laul uuesti üles, aga juba endale sobivalt varieerides,» jutustas Noormaa. Ta lisas, et sellise mitmekordse läbilaulmisega kinnistuvad viis ja sõnad ning nõnda ongi iidne regilaul leidnud uue väljundi tänapäevases ühiskonnas.

Saateid saavad huvilised kuulata Spotify, iTunesi ja SoundCloudi keskkonnast ning neid hakatakse avaldama hooaegade kaupa. Hooajas on 10 jagu ja igaüks keskendub erinevale laulule. «Iga lauldav laul on nagu pusletükk meie rahva maailmapildis – see on vajalik, et kogu pilt ja maailmatunnetus hästi kokku sobiks,» lausus Noormaa. Häälingusarja esimene hooaeg ilmub täies mahus 27. juulil. Küsimusele, mitu hooaega kokku tulekul on, ei osanud Noormaa täpselt veel öelda. «Tahame aastate jooksul avaldada vähemalt sada veenva esitusega laulu ning anda sellega kõigile võimaluse osa saada meie tuhandeaastasest ellujäämisstrateegiast,» rääkis ta.

Noormaa selgitas, et saade hakkab koosnema kahest osast: esmalt esitatakse regilaul ning seejärel mõtestab kirjanik Indrek Koff lauldu lahti, aidates kuulajal suhestuda esialgu võib-olla arusaamatuna tunduva tekstiga. «Ajapikku on nii keel kui väljenduslaad muutunud ja laulude iva vajab pisut lahtiseletamist. Siin avaldubki Indrek Koffi roll,» ütles Noormaa.

Esimeses hooajas astub üles 10 lauljat, kes kõik olnud seotud regilaulude ja pärimusmuusikaga: Peeter Volkonski, Liisi Koikson, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, kes on ka projekti kunstiline juht, Timo Kalmu, Ando Kiviberg, Kaido Kama, Priit Pedajas, Celia Roose ja Mari Kalkun.

Noormaa sõnul pole kaugeltki kõik osalejad elukutselised muusikud. «Meie valisime lauljad, keda teadsime olevat head, tähenduslikud ja võimsad regilaulude lauljad ning kes kõnetaksid suurt publiku hulka,» lausus ta.

Esitatava laulu on valinud osaline ise. «Kõik laulud on tihedais sidemetes oma esitajatega, igal laulul ja lauljal on oma lugu,» sõnas Noormaa.

Ta lisas, et esimese hooaja saadetes kuuldud laulude elavaid esitusi saab nautida 8. augustil helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva auks korraldataval suurkontserdil Viljandi lauluväljakul. Ka Tormis kasutas oma loomingus regilaulu ja rahvaluule motiive: näidetena võib tuua Soome rahvuseepose «Kalevala» aineil põhineva «Raua needmise» ja XVII sajandi Erastvere piksepapi loitsu järgi loodud «Pikse litaania».

VANEM RAHVALAUL

  • Regilaulu all peetakse silmas vanemat tüüpi eesti rahvalaulu, mille omapärased tunnusjooned on algriim (sõna esihäälikute kordus), parallelism (peavärsi varieeritud kordus) ja eriline värsimõõt (neli trohheilist värsijalga ehk kaheksa silpi).
  • Regivärsiline rahvalaul on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning kujunes selgemalt välja arvatavasti umbes 2000 aastat eest, mistap esineb lauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt.
  • Laule esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi, kuid vahel lauldi ka üksi. Eeslaulja viib laulu edasi, koor kordab eeslaulja esitatud värsse ja annab talle mõtteaega.
  • Regilaul taandus uuema rahvalaulu ees laiemast pruugist XIX sajandi jooksul, kuid püsib tänaseni käibel näiteks Kihnu saarel ja Setumaal.
  • Vanemad rahvalaulud olid sageli seotud rituaalidega, kus taotleti head ja tõrjuti halba. Laulu otstarve võis aja jooksul muutuda, algupärastelt maagilisi toiminguid saatvad laulud võisid hiljem kujuneda lastemängude osaks. Lauldi ka lihtsalt ajaviiteks ja meelelahutuseks.
Allikas: «Eesti rahvamuusika», autorid Taive Särg ja Koidu Ilmjärv
Märksõnad
Tagasi üles