Video. Autolt löögi saanud mäger raviti terveks ja viidi tagasi metsa
Video ei ole enam kättesaadav.Eelmisel nädalal Põltsamaa maanteel autolt löögi saanud emane mäger sai loomaarstide abiga terveks ning jõudis esmaspäeval tagasi kodumetsa.
Vigastatud mägra leidis 14. juulil Viljandi–Põltsamaa tee äärest, pool kilomeetrit enne Saarepeedi teeotsa Kolga-Jaani elanik Aavo, kes parajasti koju sõitis. Luua metsandusharidusega Aavol on komme viga saanud ulukid üle vaadata ja ta peatas ka tol päeval auto. Esmane vaatlus näitas, et mäger on elus ja ta on imetav emasloom. Kuna tal nähtavaid vigastusi ja luumurde polnud, oli lootust tema elu päästa.
Aavo võttis kiiresti ühendust jahimeestega, sest teadis, et nemad tegelevad õnnetusse sattunud loomadega. Selgitati välja, et loom on Lembitu jahiseltsi piirkonnas, ja võeti ühendust seltsi esimehe Priit Vahtramäega.
"Leidsin ta kõne järel kohale tulles elusana, aga täiesti kontaktivõimetuna tee äärest, kus ta oli juba tõenäoliselt paar tundi lebanud," rääkis jahimees Priit Vahtramäe, kes on ka Viljandimaa jahimeeste liidu ja Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige.
Vahtramäe mässis looma riide sisse ning tõstis kaubikusse. Seejärel helistati loomade kiirabi ja nõuande liinile 1414, kuid sealt öeldi, et tegutsemiseks on liiga hilja, sest nõuandeliin lõpetab töö kell kaheksa õhtul.
Hommikul õnnestus jahimeestel ühendust saada õnnetusse sattunud loomi aitava Loomapäästegrupi juhi Heiki Valneriga, kes kontakteerus loomaarstiga. Mäger viidi Viljandisse Piia Vilu väikeloomakliinikusse ning tehti talle kompuuteruuring, röntgenipilt ja ultraheli. Uuringu tulemused andsid lootust, et looma saab ravida, ning nii viis Heiki Valner ta Tallinna loomakliinikusse karantiini ja taastuma. Tänu loomaarstide hoolitsusele toibus loom raskest seisundist ja paranes kiiresti.
Esmaspäeval toimetasid Priit Vahtramäe ja Heiki Valner jõudu kogunud mägra õnnetusepaiga lähedale metsa, kus ta tõenäoliselt elas.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on suur tõenäosus, et pojad ema ka veel tervelt ootasid. "Pojad sünnivad kevadel, on praegu kolme- või neljakuused ega ole enam nii abitud. Pojad saavad paar päeva kergesti hakkama, süües putukaid ja mutukaid," rääkis Korts. Kui pojad oleks olnud mõnenädalased, oleks lugu olnud keerulisem.
Kortsu sõnul on selliseid õnneliku lõpuga päästmislugusid vähe. "Kiirused on teedel suured ja ulukid on alatihti kannatajad. Juba eelmisel aastal oli umbes 4500 õnnetust kitsedega, millest enamik lõppes ikkagi looma hukkumisega," rääkis Korts.
Tema sõnul üritavad jahimehed alati vigastatud loomi esmalt aidata, heites jahtimismõtted eemale. Tema sõnul maksis mägra ravikulud loomakaitsja, kes saab tulu annetustest. "Mina paluks küll inimestel loomakaitsjaid aidata – see raha läheb õigesse kohta," sõnas Korts.
Eesti jahimeeste selts palub kõiki autojuhte olla videvikutundidel ja pimedas liigeldes äärmiselt ettevaatlik ja valida sobiv sõidukiirus. See aitab säästa nii inimeste kui loomade elu.