Martin Palmiste: vabaduse platsi tulevik

Copy
Ametite maja on minevik. Milline on tulevik?
Ametite maja on minevik. Milline on tulevik? Foto: Elmo Riig

VILJANDI AMETITE majast jääb peatselt alles vaid mälestus. Praegu on hea aeg arutleda, mis sellest paigast edasi saab. Kuigi olen pigem nõus, et Amandus Adamsoni loodud vabadussammas peaks taastatama, tekib küsimus, kas sellest piisab, et muuta Viljandi atraktiivsemaks nii siinsetele elanikele kui ka külalistele.

Vabaduse plats on üks vähestest Viljandi turismiobjektidest, mis asuvad peatänava kõrval. Näiteks lossimäed ja vanalinn jäävad juba sellistesse kohtadesse, et neid tuleb osata üles leida. Kui külaline satub juhuslikult Viljandisse, sõidab mööda Tallinna tänavat ja märkab Vabaduse platsi, siis kuidas tekitada temas huvi kas või hetkeks peatuda? Kas monumendist piisab? Et parkimisplatsid kaotatakse, tekib ruum, kuhu saab ka midagi muud lisada. Arhitektide üks ettepanek on, et platsil võiks regulaarselt kontserte korraldada. Kas Viljandis aga ikka on kontserdipaikade puudus? Pigem on puudu kontserte.

VILJANDI MUUSEUMI direktor Jaak Pihlak on toonud välja, et Viljandi on üks kahest Eesti linnast, kus vabadussõja mälestussammas on veel taastamata. Kuidas teha sellisel juhul nii, et Viljandi sammas eristuks kõigist teistest, kui kokku on samalaadseid ligi 200?

Minu arvamus on, et Vabaduse platsil peab jaguma nii silmailu kui ka aktiivset tegevust. Üks mõte oleks projekteerida samba taustaks purskkaevusüsteem, mis suudaks pakkuda vägevaid show’sid just nagu Dubais ja Las Vegases. Olgugi et väiksemas mastaabis, oleks see eriline kogu Eestis. Mäletan seniajani, kuidas sai vanavanematega ikka käidud Lastepargi kunagiste purskkaevude tagasihoidlikku värvietendust nautimas. Vabaduse platsi purskkaevust võiks samuti saada ka kohalike meelispaik.

PURSKKAEV ON vaid üks idee. 9. juuli Sakalas kirjutas Heino Laiapea, et Vabaduse platsi äärde mõisaparki võiks teha maletamisnurga. Teeme ära! Ajaloohuvilistele tasuks luua väliekspositsioon – arhiivides on nii palju põnevaid fotosid ja muud materjali, mida laiema avalikkusega jagada. Mind ennast on väga inspireerinud Berliini kesklinna interaktiivsed stendid, kus saab avastada videoid, pilte ja helisalvestisi linna ajaloost.

Et paik oleks ligitõmbav ka lastega peredele, on üks variant teha platsi lähedusse, mõisapargi puude vahele seiklusrada. Teine variant on teha mängukompleks sinna vallikraavi, mis jääb Ingeri maja äärde. Muidugi peab vaatama, et see ei oleks muinsuskaitseseadusega vastuolus.

Kindlasti on teisigi ideid, mida kaaluda. Seepärast olen ühte meelt Juhan-Mart Salumäega, kes 10. juuli Sakala debatis tõi välja, et enne monumendi taastamist ei maksa välistada teisi võimalusi ja seega tuleks korraldada rahva seas ideekorje.

See, milliseks kujuneb Vabaduse plats, otsustab, kas Viljandi on edaspidi lihtsalt üks ilus läbisõidulinn või turismist pakatav väikelinn, kus tegevust ja avastamisrõõmu jagub nii suurtele kui väikestele.

Tagasi üles