Viljandimaal rohegaasi tootjate juurdekasvu ei paista

Koksveres asuv Siimani biometaanijaam, mis toodab biometaani lehmade lägast, silost ja sõnnikust. Foto: Elmo Riig

Kuigi Põhja-Sakala vallas kaks aastat tagasi avatud Siimani biometaanijaam tegutseb edukalt, pole see suutnud innustada maakonna teisi potentsiaalseid rohegaasi tootjaid. Peamise põhjusena tuuakse esile vähest majanduslikku kasu.

Koksvere külas asuv tootmisjaam oli avamise ajal esimene omataoline Baltimaades. Toormaterjalina kasutati seal ära kohalike Mangeni ja Õnne Piimakarjatalu osaühingu lüpsilehmadelt pärit 91 000 tonni läga ja 5000 tonni sõnnikut ning 1000–5000 tonni silo. Tootmise käigus tekib ülejäägina digestaat, mida saab tarvitada väetisena.

Jaama haldava osaühingu Balti Biometaan juhatuse liige Ahto Oja ütles, et eelmisel aastal toodeti seal ligi 1,28 miljonit normaalkuupmeetrit (Nm3) biometaani. «Töötame igati plaanipäraselt ja senised müügiprognoosid on edukalt täide läinud,» rääkis ta.