Saad asju osta, aga ikka ei ole õnnelik

Hetk «Rabajate» proovist Ugala väikeses saalis: lavastaja Erki Aule peab näitlejatega nõu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mitmes teatris lavastanud ja näidendeidki kirjutanud omanäoline teatrimees Erki Aule on Viljandis, et tuua Ugala publiku ette Soome irooniline komöödia töörabamise valudest ja rõõmudest.

Erki Aule, olete tuntust kogunud Salong Teatri lavastajana. Mida peaksid teie kohta teadma viljandlased?

Salong Teatris tegin oma esimesed lavastused ajal, kui see tegutses Dajan Ahmeti juhtimise all. Tema tõigi mind aastaid tagasi kättpidi selle töö juurde. Praegu on mul olnud vabakutselise lavastajana nii palju tegemist, et pole olnud vaja Salong Teatri nime all midagi välja tuua, kuigi ametlikult pole see tegevust lõpetanud.

Mida peate oma töötee kõige suuremaks õnnestumiseks?

Eriti südamelähedane on alati viimane lavastus — või siis see kõige esimene. Meeldejääv ja tähenduslik on mulle Salong Teatris tehtud esimene täiskasvanutele mõeldud lavastus, Puškini «Jevgeni Onegin». Selle puhul tundsin, et mu amet on maailma põnevaim ja huvitavaim. Muidu tahan ikka hakata hiljem midagi ümber tegema, aga «Onegini» puhul seda soovi ei olnud.

Kas lõputust töörabamisest rääkiv Juha Jokela näidend oli teie enda valik või pakkus seda teater?

Tegin Ugalale ettepaneku, et võiksin siin midagi lavastada. Kaalusime mitut näidendit, sealhulgas Jokela «Rabajaid». See tekst tundus meile huvitav.

Pakkusin välja ka näitlejad, keda kujutlen osades, ja nüüd saangi nendega töötada. See näidend pakub palju mänguvõimalusi.

Paraku on Eesti ühiskond veel sellel arengutasemel, et raba palju tahad, aga eriti rikkaks ei saa. Sageli peab rügama pelgalt selleks, et ära elada. Näidendi tutvustuses öeldakse olevat ükskõik, kas selle sündmustik leiab aset Soomes, Aafrikas või Eestis. Minu meelest ei ole see ükskõik.

Pidasin silmas seda, et «Rabajad» räägib õigetest väärtustest, millest inimesed elu jooksul kaugenevad, ja nendest, mille nimel nad endale märkamatult elama hakkavad.

Töötame selleks, et nautida mingeid hüvesid, et meil oleks hea elada, ent ei tunne end ometi hästi. Satume otsekui surnud ringi — ükskõik millisel majanduslikul tasemel ühiskond ka poleks. See vist ongi tänapäeval inimese elu paratamatus.

Piir aruka töötegemise ja rabamise vahel on habras. Me ei pane pahatihti tähele, et ei peaks nii palju rügama: tööst on saanud meie peamine eneseteostus.

Lõpuks tavapärane küsimus teile kui põlisele tallinlasele. Mismoodi tulete toime sajuses Viljandis ja kuidas sujub koostöö Ugala trupiga?

Ma ei ole siin varem pikemalt peatunud. Viljandi tundub olevat teatritegemiseks väga hea linn: siin ei ole liiga palju ahvatlusi, raske on kuhugi eksida ja saad keskenduda.
Ilma et püüaksin olla viisakas, võin kinnitada, et vähemalt need näitlejad, kellega mina töötan, on Eesti parimad. Kahju, et prooviaeg on nii lühike.

KOMÖÖDIA

Juha Jokela, «Rabajad»
• Lavastaja Erki Aule
• Kunstnik Jaanus Laagriküll
• Osades Triinu Meriste, Tanel Ingi, Meelis Rämmeld ja Andres Tabun
• Esietendus 28. jaanuaril Ugala väikeses saalis
Allikas: Ugala