COVID-19 teise laine patsientide ravimiseks otsitakse vereplasmadoonoreid

Copy
COVID-19 läbi põdenud inimesi oodatakse vereplasmat loovutama, et ravida sellega viiruse võimaliku teise laine patsiente.
COVID-19 läbi põdenud inimesi oodatakse vereplasmat loovutama, et ravida sellega viiruse võimaliku teise laine patsiente. Foto: Raul Mee

Valmistumaks koroonaviiruse teise laine patsientide raviks, ootavad Tartu ülikooli, ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla arstid ja teadlased COVID-19 läbi põdenud inimesi vereplasmat loovutama. Ideaalis loodetakse leida veel vähemalt 15 doonorit, kelle plasma hakkab täiendama praeguseks loovutatud kogust.

Tartu ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsendi, Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja Juri Karjagini sõnul on Eestis olnud enam kui 2000 inimest, kelle COVID-19 on laboratoorselt kinnitatud.

"Praeguses olukorras on haiguse läbi põdenud inimesed Eesti meditsiinisüsteemile väärtuslikud partnerid. Nende organismis on tekkinud viirusevastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks. Olukorras, kus COVID-19-l pole otsest ravi ja vaktsiini alles arendatakse, võib haigusest tervenenud inimese vereplasma olla õlekõrs patsiendile, kes põeb haigust raskelt," rääkis Karjagin.

Et maailma eri piirkondades on näha taas viiruse leviku suurenemist, soovivad Eesti arstid olla valmis, kui teise laine patsiendid peaksid haiglaravi vajama. "Doonoriks sobib 18–60-aastane terve inimene, kellel on sümptomitest möödas vähemalt 14 päeva ja kes ei kasuta ühtegi ravimit peale rasedusvastaste preparaatide. Huviliste seas on olnud inimesi, kellel on näiteks kaasuvaid haigusi või kelle hemoglobiin on liiga madal. Samuti on pöördujaid, kellel ei ole olnud laboratoorselt kinnitatud COVID-19. Umbes 25 protsenti kõikidest esmastest sooviavaldajatest ei ole vereplasmadoonoriks kahjuks sobinud," ütles Karjagin.

Vereplasma loovutamiseks tuleb käia kahel visiidil, millest esimesel tehakse kindlaks doonori sobivus. Esimesel visiidil saab käia nii Tartu ülikooli kliinikumis kui ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Sobivuse korral kutsutakse inimene Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskusesse teisele visiidile, mille käigus langetatakse lõplik otsus, kas vereplasma loovutamine on võimalik. Positiivse otsuse puhul toimub teise visiidi käigus vereplasma loovutus. Plasmat saab loovutada üksnes Põhja-Eesti regionaalhaiglas, sest ainsana Eestis on seal selleks vajalik tehniline võimekus.

Praeguseks on vereplasmadoonorluse üleskutsega käinud esimesel visiidil 23 inimest. Neist 11 on jõudnud vereplasma loovutamise etappi ning kaheksale on tehtud plasmafreesi protseduur, mille käigus eemaldatakse verest plasmat. COVID-19 antikehadega plasmat on Põhja-Eesti regionaalhaiglas praegu hoiul 16 doosi.

Vereplasmadoonorluse soovi korral palutakse pöörduda Tartu ülikooli kliinikumi Ain Kaare poole, kes annab selle kohta täpsemat teavet. Ühendust saab telefonil 5331 9562 või e-posti aadressil ain.kaare@kliinikum.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles