Vaba mõte. Maasikate taga metsa näha

Maasikapõld Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maasikad ei ole kindlasti eluks hädavajalik kaup, ometi on viimased kuud ja nädalad uudised neist punetanud. Maasikate valmimist, korjamist, hinda ja korjajaid on vaadatud kõikvõimalike nurkade alt ning see kõik võiks isegi koomiline olla, aga küsimus pole tegelikult ju nendes õnnetutes marjades – õigemini koguviljades –, vaid milleski muus. Maasikakasvatajatele terendab muidugi paras majanduslik katastroof, sest vaevalt et riik oma hüvitistega kuigi helde on, aga lõppkokkuvõttes võivad need marjad ühe aasta ka põllul mädaneda.

Kõik marjad siiski ei mädane, sest hoolimata sellest, et riik üritas eirata Ukraina töölisi ning raius kui rauda, et Eesti marju tormavad korjama eestlased (ilmselt uljal tuljakusammul põllu poole õõtsudes ja regilaule lauldes, blondid juuksed rukkilillepärja all patsi punutud), jäi huvi selle töö vastu leigeks. Oleme muutunud laisaks, mugavaks ja valivaks. On see nüüd hea või halb, jäägu igaühe enda otsustada. Oleme inimkonnana siiski kümneid tuhandeid aastaid pingutanud selle nimel, et meie elu oleks võimalikult lihtne, aga kui ausalt välja öelda, et me tahamegi, et oleks lihtne, siis heidetakse seda ette justkui ränga pahena.