Mihkel Braun: diktaatorid ja graniitpead

Konstantin Päts (paremalt teine) 1935. aasta riigivisiidil Varssavi raudteejaamas koos Poola presidendi Ignacy Mościckiga (paremal). Foto: Ajaleht Światowid, 1935, Nr 24

EELMISE NÄDALA poleemika­laine harjal liugles peale rahvusooperi Estonia peadirektori Aivar Mäe ka president Konstantin Päts, kellele on eelnimetet teatri juurde plaanis monument püstitada. Kuidagi kummastav, et muidu igati rahulik ja väärikas kultuurikeskus on muutunud ühekorraga vaat et kuumemaks lahinguväljaks kui Somme’i jõgi 1916. aastal.

Et igale kingsepale tuleb kasuks jääda oma liistude juurde, võtan ajalootudengina pisut arvata just Pätsust ja tema ausambast. Arvamusavaldusi on sel teemal kostnud juba aastaid ning need on ulatunud malbest toetusest käremeelsete süüdistusteni diktaatori ja riigireeturi kummardamises. Paistab, et teema püsib endist viisi köitvana. Mis siin imestada: laiemat ja lõplikku üksmeelt pole Pätsu suhtes leitud isegi ajaloolaste ridades.