Sakala suvemänguga saab ratastele

Sakala suvemäng kutsub Viljandimaad avastama Foto: Sakala

Kas sina tead, mis külas on seitse järve?

Kus asub torn, mis on ainult 0,4 kraadi otsem kui Pisa torn?

Mis teeb Võhma liuvälja ainulaadseks?

Või miks on Mulgi Majakas tähelepanuväärne?

Sakala lükkab käima läbi suve kestva peremängu ja kutsub kümne nädala jooksul kümnele küsimusele vastuseid leidma.

Sakala peatoimetaja Hans Väre sõnul on koroonakriis pannud paljusid reisihuvilisi nii siin- kui sealpool riigipiiri rännuplaane ümber tegema ning see tähendab paljudele turismisektoris tegutsejatele kundede nappust ja raskeid aegu.

"Loodetavasti jäävad piirid sel suvel küll avatuks, kuid paljud inimesed eelistavad avatud Euroopast hoolimata tänavu välismaale mitte sõita," tõdes Väre. "See kehtib mõistagi nii meie endi kui välismaalaste kohta. Eelkõige loodetakse väliskülaliste vähesusele leevendust siseturismist ning suvise reisimänguga tahab ka Sakala anda väikese tõuke, et inimesed kodumaal ringi sõidaksid."

Sakala käis kümnes huvitavas Viljandimaa paigas ja koostas iga kohta küsimuse, millele vastuse saamiseks peaks sinna kohale minema. Toimetus on arvestanud, et nii jagub üks sihtkoht nädala peale kuni suve lõpuni, kuid keelatud pole mõistagi ka see, kui keegi tahab ühe päeva või nädalavahetusega maratoni ette võtta.

Vastuseid ootame 31. augustini e-posti aadressil [e-mail]. Võid saata vastuseid ühe kaupa või koos või veebilingi kaudu kõik korraga.

 

 

Samaks kuupäevaks ootame vastuseid ka toimetuse postiaadressil Tartu tänav 8, 71020 Viljandi.

Üht õnnelikku lehetellijat, kes on leidnud vastuse igale selle mängu küsimusele, premeerime tarkusekuu alguses uhiuue jalgrattaga. Kõigi osalejate vahel loosime välja hulga Sakala meeneid.

Kampaania reeglid leiad siit.

Õisu

Õisu mõisa lähedalt algav matkarada kulgeb läbi vaheldurikka maastiku ja liivapaljandil on näha osaliselt säilinud veekandja neitsi figuur. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgi Taevaskojaks. Mõis rajati 1760. Sealses sepikojas eksponeeritakse sepatööriistu ja tarbeesemeid. Järve tekkelegend pajatab, et seal näkk elab, kes igal aastal ühe inimese hinge pärib.

Karksi

Karksi linnuse tegid leedukad XIII ja XIV sajandil kolmel korral maatasa ja ikka ehitati see üles. Põhjasõjas hävis linnus uuesti ning paeguseks on sellest säilinud vähe. Tuntust on Karksile toonud ka õlle- ja veinitehas, kuid praegu on see teadmata ajaks puhkerežiimil ning Karksi õlut toodetakse hoopis teises Eesti õlletehases.

Tuhalaane

XIX sajandil ehitatud Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik süttis 1950. aastal pikselöögist põlema ja seisab tänini varemetes. Ehkki elanike hulk külas vähehaaval väheneb, on Tuhalaane elujõuline. Külas tehakse ilusat käsitööd ning see on koduks või ka teiseks koduks mitmele loomeinimesele.

Mustla

Mustla vanast meiereikorstnast sai kaks aastat tagasi Mulgimaa kõrgeim liputorn ning selles linnakeses on vändatud komöödiafilmi "Vanad ja kobedad saavad jalad alla". Eesti väikseimas linnas on ka vabadussõja mälestussammas.

Võrtsjärv

Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv ning Baltikumi suurim veekogu. Võrtsjärv on elupaik paljudele kaladele. Angerjatelegi meeldib selles järves kasvada, kui juba maimud on siia toodud.

Kolga-Jaani

Aleviku uhkeim vaatamisväärsus on kirik, mille seinad on keskmiselt kaks meetrit paksud, värskeim ehitis on aga laste mänguväljak.

Parika raba

Parika raba servale vaatetorni juurde on lihtne minna, sest see asub üsna maantee lähedal. Tornist on hea jälgida rabamaastikul ja järveveel askeldavaid linde.

Võhma

Tänapäeval ei tunta Võhmat enam lihakombinaadilinnana, vaid ta kogub kuulsust küünlavabrikuga, kus valmistatud dekoratiivsete ja lõhnavate küünalde leek muudab hubaseks tuhandeid kodusid mitmel pool maailmas.

Suure-Jaani

Suure-Jaani üks suviseid magneteid, enne jaanipäeva korraldatav muusikafestival lükati tänavu augustisse. Maalilise järvevaatega linna sobib külla minna muulgi ajal.

Soomaa

Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga.