Maa peal tuterdav linnupoeg ei vaja inimeste abi

Kui linnupoeg on elav, täiesti avatud silmadega ja püüab inimese eest põgeneda, on temaga kõik korras ja ta ei vaja abi. Pildil on rasvatihane. Foto: Elmo Riig

Kätte on jõudnud aeg, mil kevadel sündinud linnupojad hakkavad vaikselt laia maailma avastama ning paljudki neist lahkuvad pesast. Inimene terveid linnupoegi puutuda ei tohiks.

Eesti loomakaitse selts annab oma sotsiaalmeedia leheküljel teada, et tihtipeale jätavad kohevate udusulgedega linnupojad haavatava mulje. Tegelikult on nad aga väga südikad. Samuti hoiavad linnukestel silma peal nende vanemad, kes on valmis neid ohtude eest kaitsma. Mõned linnupojad lahkuvadki pesast enne, kui nad lennata oskavad. Sellised on näiteks kajakapojad, keda võib juba tänavatel paterdamas näha.

Linnupojale võib saada saatuslikuks tema loodusest eemaldamine või tõstmine kohta, kust vanemad teda enam ei leia. Kui linnupoeg paterdabki ohtlikus kohas, võib proovida tõsta ta lähedal asuvale rohelisele alale või kohta, kus on vähem ohte. Liiga kaugele ei tohi linnupoega viia, sest vanemad ei pruugi teda siis enam leida. Metsloomale ja linnule tekitab kõige rohkem stressi just inimesega kokkupuutumine, seega on kõige parem seda vältida.

Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad ja kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes. Nad ei pruugi küll lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ning otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukestele ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.

Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud. 

Linnupoeg ei ole hüljatud, kui  ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas. 

Vigastatud või linna eksinud looma leidmise korral tuleks helistada keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil 1313 ning kirjeldada olukorda.