Viljandi muuseumi direktor, Isamaa esindaja Jaak Pihlak leidis, et kahtlemata tuleks eelistada samba algset kavandit. Ta rääkis, et enne teist ilmasõda püstitati Eestis ligi 200 mitmesugust maakondlikku ja kihelkondlikku vabadussõja mälestusmärki, millest on praeguseks taastatud kõik, välja arvatud Viljandi ja Narva-Jõesuu oma. Rõhutades riikliku tähtsusega sümbolite järjepidevuse hoidmise olulisust, tõi ta näiteks 20. juulil Värskas avatava ausamba, mis on pühendatud vabadussõjas Petserimaal langenutele. Kuju pidi esialgu olema Petseris, kuid hävitati Nõukogude võimu taaskehtestamisel teise maailmasõja lõpul enne pidulikku avamist. Pihlak juhtis tähelepanu, et ka see taastati algse kavandi järgi, mille autor oli kujur Roman Haavamägi.
/nginx/o/2020/06/30/13181277t1hd5c3.jpg)