Kirjeldamatult rõve hais juhatas tanuseenteni

Võrtsjärve ääres elav Kristiina Zirk tundis oma koduõues jubedat haisu, hakkas selle päritolu otsima ja lõpuks leidis harilikud tanuseened.

Zirk töötab limnoloogiakeskuses sekretärina ja tema kodukoht asub sellest vähem kui kilomeetri kaugusel.

«Juba eelmisel aastal tundsin oma õues haisu, aga ei süvenenud sellesse,» lausus ta. «Tänavu jaanipühade paiku oli lehk taas kohal. Ma ei ole laibahaisu tundnud, aga see võis olla midagi samasugust, kirjeldamatult rõve hais. Hoopis midagi muud kui näiteks halvaks läinud kala.»

Zirk hakkas otsima, kust lehk tuleb, ning jõudis heki juurde. Selle all kasvas hulk seeni. 

Ta tegi seentest pildid ning saatis mükoloogile, kellelt sai teada, et need on harilikud tanuseened, mille viljakehad sellist aroomi levitavadki.

«Seejärel hakkasin internetist uurima ja lugesin, et Saksamaal oli arvatava laiba peale kutsutud politsei, aga selgus, et hais tuli hoopiski seentest,» lausus Zirk.

Võrtsjärve ääres Elva vallas tema kodukohas kasvas harilikke tanuseeni terve hulk. Zirk ütles, et ta korjas neid jaanipäeval kaks 30-liitrist prügikotitäit ja mõni päev hiljem tuli seeni jälle juurde.

«Ka täna tunnen jälle seda haisu,» lausus ta teisipäeval, juuni viimasel päeval. «Kui kaugele hais levib, sõltub tuulest. Kümne meetri kaugusele on seda kindlasti tunda.»

Nagu Zirk rääkis, meenutab noor tanuseen murumuna, kuid tekib maa sees ja nii on näha maapinnale kerkimas esmalt mullakühmukesi. Munast areneb isepärase pikerguse kujuga viljakeha. Naine kaevas munad kühvliga maast välja.

Kuigi noorena ehk muna kujul on harilik tanuseen söödav, Zirk seda ise järele proovima ei hakanud.

«Ma ei kujuta ette, kes seda süüa tahaks,» lausus ta. «Kui mune maa seest välja kaevasin, läks mõni katki ja sees oli haisev ila.»

Zirk palus oma abikaasal kilekotid metsa alla tühjendada, sest ei julgenud neid prügivedajale jätta. Mine tea, kas selline prügi üldse ära viidaks.

Mükoloogiaprofessor Urmas Kõljalg ütles, et  harilik tanuseen on Eestis suhteliselt tavaline, aga pälvib oma isepärase olemuse ja haisu tõttu igal aastal leidjate tähelepanu. Paljudele on see esmakordne avastus ja nii küsitakse mükoloogidelt, millega on tegu.

«Harilik tanuseen kasvab metsas, aias või pargis. Kasvuaeg algab suvel varakult ja vältab sügiseni välja,» rääkis Kõljalg. «Noorena näeb seen küll murumuna moodi välja, aga kui murumuna areneb maa peal, siis tanuseen pressib end maa sees olevast munast välja mõne tunni jooksul. Vahetult enne avanemist hakkab seen haisema ning see meelitab kohale kärbsed, kes seene eoseid edasi levitavad.»

Kõljalg ütles, et tema ise pole harilikku tanuseent süüa proovinud. «Kuuldavasti on selle seene söömine sakslaste ja prantslaste komme,» lisas ta.