Laupäeval tehti taas algust Mulgimaa peremänguga. Tänavusel esimesel päeval sai mulgi kultuurist osa mitmel pool Tarvastu kihelkonnas.
Mulgimaa peremängu tuldi mängima nii pealinnast kui mere tagant
Mängupunktid olid Mõnnaste külas, Tarvastu käsitöökojas, Pika talus, Kitsi-Tamme talus, Mustla rahvamajas ja Suislepa tuulikus. "Igas punktis lehvis Mulgi lipp – tähtsustame ikka Mulgi identiteeti," lausus ettevõtmise korraldaja, Viljandimaa arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultant Jaanika Toome.
Nagu Toome rääkis, sai nimetatud kohtades proovida nii vanaaegseid tegevusi kui ka neid, millega mulgid tänapäevalgi iga päev kokku puutuvad. Mõnnaste külas näiteks sai vikatiga heina niita ja kaarutada. Samuti võis proovida nii vana kui uut moodi vihta teha. "Uut moodi vihategemine tähendab seda, et vihale pannakse juurde näiteks piparmündi- ja mustasõstralehti. Paljud linnainimesed ütlesid, et nad pole kunagi vihta teinud."
Tarvastu käsitöökojas sai teha kaaruspaela ja proovida kangastelgedel kudumist. Suislepa tuuliku juures pakuti Mulgi putru. Pika talus võis paitada lambaid ning vaadata, kuidas valmistatakse lambaliha. Kitsi-Tamme talu lähedal on Naiskodukaitse rajaja Mari Raamoti sünnikoht, seal sai proovida kõmpadel kõndimist ning avatud oli ajaloonurk, kus sai tutvuda Tarvastust pärit nimekate inimestega. "Naiskodukaitsjad ütlesid, et inimesed pole seda kohta varem üles leidnud, ja nüüd toodigi see kaardile. Seal lauldi ka "Kodukotust", nii et kõigile jagati laulusõnad," kõneles Toome.
Mulgimaa peremängu esimesel päeval kogunes päris palju uudistajaid. "Näiteks Suislepa tuulikust öeldi, et neil pole kunagi nii palju rahvast olnud. Pika talust käis läbi 150 inimest," rääkis Toome.
Samas võis täheldada, et kuigi palju kohalikke peremängust osa ei võtnud. Külalisi oli Tallinnast, Haapsalust, Mõisakülast ja isegi Soomest. "Mõned ütlesid, et käisid eelmisel aastal ja uurisid juba siis, kas see mäng järgmiselgi aastal plaanis on. Nüüd võtsid nad ka tuttavad kaasa."
Mulgimaa peremängu korraldatakse kuuendat aastat. Ettevõtmise eesmärk on Toome sõnul mulgi kultuuri tutvustamine ja kogukondade tugevdamine. "Näiteks Mõnnastes oli põnev näha, kuidas küla tuli kokku ja sai tuttavaks. Jõudsime sinna õhtul pärast kuut ja melu jätkus. Küla hakkab jälle elama, see on nagu väike laulupidu."
Nagu Jaanika Toome ise, sõitsid ka paljud teised punktid läbi jalgrattaga.
Sel aastal on igal kihelkonnal oma mängupäev, nii jõuab rohkem inimesi mängupunktidesse ja vahemaad pole väga pikad. "See annab kihelkonnale ka ühtsustunde: meie kihelkond teeb," nentis Toome.
Järgmine Mulgimaa peremängu päev on 4. juulil ning siis liigutakse ringi Helme kihelkonnas.