Koolitoit on tervise varaait

Maret Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

MÖÖDUNUD AASTAL räägiti koolitoidust üsna sageli. Tervislik koolitoit ja selle propageerimine jõudsid tähtsa punktina valitsuse koalitsioonilepingusse. Taas valiti parim koolisöökla, milleks seekord osutus Vääna mõisakool. Paremaid tunnustas presidendi abikaasa, tervislikku toitu südameasjaks pidav proua Evelin Ilves.

Juba kümme aastat, 2002. aastast alates on Eesti algkoolilastele antud tasuta toitu. Kuus aastat tagasi hakkasid seda saama ka põhikooliõpilased. Nii mõnelegi lapsele on see päeva ainus korralik söögikord.

Koolitoitu rahastab maksumaksja, seepärast on kõigil õigus teada, mida lapsed selle raha eest saavad: kas lihtsalt kalorite kogumi, justkui tangiksid kütust, või on mõeldud ka tervislikkusele, maitsele ja heade harjumuste kujundamisele.

See teema tekitab isegi rohkem küsimusi kui Cartland ja raamatukogud. Nii nagu riigil on õigus nõuda oma raha eest raamatukogudelt eeskätt väärtkirjanduse soetamist, nõnda peaks maksumaksjatel olema õigus eeldada, et koolis pakutakse tervislikku ja head toitu.

2008. AASTA algul kehtestati koolitoidule nõuded, milles pearõhk oli tervislikkusel. Need muudatused tõid endaga kaasa ühe lihatootja pahameele, sest keelati pakkuda lastele igaks lõunaks viinereid.

Määrust ette valmistades käisin palju koolide ja lasteaedade sööklates ja alailma tuli õpetajatega jutuks, et isegi meie perede toitumisharjumused on muutunud halvemaks. Kodus süüakse üha rohkem valmistoite, mida igaüks nosib pahatihti omaette, kas teleka või arvuti ees.

Tuleb tunnustada neid noori emasid, kes on pere tervisliku söögilaua esikohale seadnud. Iga ökotooteid müüva poe tähtis kliendirühm on väikeste lastega emad, kes eelistavad puhtaid tooraineid ning näevad tublisti vaeva, et muretseda perele parimat.

Tänu neile kasvab tubli põlvkond, kes oskab maast madalast hinnata puhast ja tervislikku toitu.

Lasteaiad ja koolid peaksid püüdma toetada nende pingutusi ning innustama ka peresid, kus toidutegemine ja ühine söömine on jäänud tagaplaanile. Koolitoit on hariduse osa: rahastatakse seda ju haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest. Kodust ja koolist saavad alguse kogu elu kestvad harjumused ja meie kõigi huvides on, et need oleksid tervisesõbralikud, traditsioone austavad ja üksteisest hoolivad.

Meie õppeasutustes on tublisid kokkasid, kes püüavad anda endast parima, et laste laual oleks maitsev ja tervislik toit. Näeme seda igal aastal parima koolisöökla võistlusel, kus on arvukalt osavõtjaid. Mitmes õppeasutuses käivad lapsed kokkasid maitsva toidu eest tänamas, kui laual on olnud näiteks kõrvitsasupp või toorsalatiga kala.

Kindlasti vajavad kokad head nõu, kuidas valmistada tervislikku toitu ja serveerida seda nii, et äratada lastes isu. Tervise arengu instituut on koostanud näidismenüüd ning korraldanud tippkokkade juhtimisel koolitusi.

IGA LAPSEVANEM teab, et varem või hiljem tekib probleeme: lapsele ei maitse küll üks, küll teine toit. Ka minu ja poja ainukesed tülid on tekkinud porgandi söömise vajalikkuse teemal.

Muret tekitab kiirsöögikohtade edukas turundus, mis lapsi justkui nõiaväel enda poole tirib. Nagu ilmselt paljud lapsevanemad, olen minagi proovinud seda võluväge piirata, lubades «mäkke» ja «purkse» harvadel kordadel nagu autasu või pühapäevaeinet, sisendades seega paraku tahtmatult mõtet, nagu oleksid need midagi erakordset ja pingutust väärivat.

Isiklik eeskuju on väga tähtis ka söögi puhul. Toiduainete ostmine, söögitegemine ja söömine on ühise elu osa — ka koolis. Kokast sõltub palju rohkem kui see, kui märksa soola ta roa sisse puistab: tähtsad on ka suhted kooli ja lastega.

Samuti on olulised koolijuhi suhtumine ja eeskuju. Minu pojast sai tubli supisööja pärast seda, kui direktor oli talle seda ise tõstnud ja sõbralikult selgitanud, miks supp on hea.

Koolitoidust ja selle headusest või halbusest kuuleme ennekõike oma lastelt. Meediast saab kuulda ja lugeda, kuidas koolikokad maitsva söögi nimel pingutavad. Ühtegi põhjalikku uuringut pole nii suure ja tähtsa teenuse nagu koolitoidu pakkumise kohta seni paraku tehtud.

Nüüd küsitleb tervise arengu instituut 1200 õpilast, koolijuhti ja toitlustajat, et uurida, kas koolitoiduga ollakse rahul ning mida oleks võimalik paremini teha. Tulemused võetakse kokku aprillis, niisiis saame juba sel kevadel edasi mõtelda, kuidas pakkuda lastele paremat ja tervislikumat toitu.