Päästjad võtavad ujumiskohad luubi alla

Päästjad tulevad jagama veeohutusteavet.

FOTO: Gerthrud Grents

Päästjad käivad nädalavahetuse lõpuni kontrollimas oma piirkonna ujumiskohti, et jagada veeohutusinfot. Sel aastal on Eestis uppunud juba 32 inimest.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et lähipäevadel jätkuv kuum ilm meelitab paljud mõne veekogu äärde mõnusalt aega veetma. "Kahjuks kipub selle ajaveetmisega kaasas käima alkoholi tarbimine, aga me ei väsi kordamast, et alkohol ja ujumine ei käi kokku. Alkoholi tarvitanu hindab oma võimeid üle, väsib kiiresti, tekivad südamevereringesüsteemi talituse häired ning kosutav suplus võibki jääda viimaseks," lausus ta.

Ujuma minnes pea meeles järgmist

·Ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi.

·Ujumise puhul arvesta, et vesi ja alkohol ei sobi kokku. Suuremas seltskonnas tuleb leida keegi, kes jälgib teiste tegevusi, et need ei oleks ohtlikud.

·Hoia veekogu ääres lastel kindlasti silm peal. Uppuv inimene ei hüüa appi ning seetõttu on eriti tähtis rääkida oma lapsele veega setud ohtudest ja õpetada, kuidas vees käituda.

·Ujumisvahendite ja madratsite kasutamine toob kaasa igasuguseid riske. On selleks siis tuule abil vaikselt sügavasse vette triivimine või pisikene auk, mille tõttu ujumisvahend tasapisi tühjeneb. Tulemuseks võib-olla ootamatult ohuolukorda sattunud laps.

Allikas: päästeamet

Tänavu on oma elu märga hauda jätnud 32 inimest, neist 26 on olnud mehed ja kuus naised. Pooled veeõnnetustes hukkunud on olnud alkoholijoobes. 2019. aastal uppus 36 inimest. Tammearu nentis, et igasuguste õnnetuste oht on sel aastal suurem, sest konjunktuuriinstituudi andmetel on alkoholi tarbimine Eestis suurenenud ja alkoholi tarbimine toob paraku õnnetusi kaasa.

Kontrollreidide peamine eesmärk on nõustada ja suunata inimesi ohutult käituma ning hoida ära õnnetusi ja hukkumisi.

Tagasi üles