Jaan Kivistik: jaanipäeva eel on oluline mõelda ohutule liiklemisele

Jaan Kivistik. Foto: Sille Annuk

JAANIPÄEV ON kujunenud aasta üheks meeldivaimaks ja ­oodatuimaks pühaks. See ongi ju rahvuspüha, mille ajal märkame pidutsemise ja lõkke ääres istumise kõrval rohkem ka oma riiki, rahvast ja ajalugu.

Tänavune jaanipäev on paraku eriline koroonaviiruse mõju tõttu nii liiklusele kui ka majandusele. Viirus on küll esialgu taandunud, kuid nõudnud siiski 69 inimese elu. Loodame lõppu viirusesse nakatumisele ja suremisele ning et tavatingimused taastuvad reisimiseks nii kodu- kui välismaal. Viirus on mõjutanud ka liiklust, põhjustades liiklustiheduse ajutist hõrenemist nii maanteedel kui linnades.

Eriolukorrast tingitud ajutisest liikluse vähenemisest satume paraku üsna varsti taas liikluse tihenemisse, mille üheks põhjuseks ongi ees ootav jaanipäev oma pidustustega. Paraku pole üldised liiklustingimused vahepealsel viiruseperioodil mingil moel paranenud.

Üldist liiklustihedust on Eestis tublisti suurendanud uute autode ostmine: sõidukite koguarv Eestis on viimase kümne aastaga kasvanud umbes 150 000 võrra. Seejuures sõiduautode arvuga 1000 elaniku kohta oleme mööda läinud isegi inglastest, rootslastest ja prantslastest, seni veel mitte soomlastest. Et autode arvu kasvuga kaasneb liikluses valitsev oht, on pikema mõtlemisetagi selge. Uue ohtliku nähuna on alkoholijoobes või narkouimas juhtidele lisandunud niinimetatud nutijoobes juhid, kes ei suuda rooliski telefoni käest panna.

AUTOJUHTIDE JOOBE küsimus oli luubi alla võetud ka 16. jaanuari Sakala juhtkirjas «Märka joobes juhti». See oli ajendatud nädalavahetusel Saaremaal toimunud ja kogu Eestit vapustanud mitme hukkunuga autoõnnetusest, mis pani inimesi liikluse ja joobes juhtide teemat rohkem märkama.

Nii arutlemegi juba jaanuaris Sakala esiletoodud liiklusküsimuste ja liiklusavariide vältimise üle. Tegelik liiklus näitab, et avarii võib tekkida ka ootamatult ja teinekord juhist justkui täiesti sõltumatult. Kurva näite saab võtta 2019. aasta 21. juuni Õhtulehe artiklist «Teele jooksnud põder põhjustas autojuhi surmaga lõppenud avarii». Too ränk avarii juhtus Tallinna–Narva maantee 152. kilomeetril ja avarii kirjelduses märgiti, et Tallinna–Narva maanteel on ühtekokku neli-viis loomade ülekäigukohta, kus igal aastal juhtub seitse-kaheksa liiklusõnnetust just nimelt põtradega. Ootamatult teele jooksvate metskitsedega on neid muidugi mitu korda tihedamini. Õhtulehes kirjeldatud avarii kohta tekib aga küsimus, kas autojuhi surm võinuks olemata jääda, kui autol oleks olnud tegelikust tagasihoidlikum liikumiskiirus? Ehk oleks siis võinud kokkupõrget vältida?

MIDA SIIS TEHA avariide vältimiseks liikluses?

Möödapääsmatu on kehtiva liikluseeskirja põhjalik tundmine ja täitmine. Seejuures peavad liikluseeskirja täitma peale mootorsõidukijuhtide ka jalgratturid ja jalakäijad.

Avariide vältimiseks on range ja möödapääsmatu nõue, eriti jaanipäeva ajal: kui rooli istud, ole kaine! Seda üritab rõhutada ka riik, kehtestades roolijoodikutele üha karmimaid karistusi. Rikkujatele saaks plaanide kohaselt määrata kuni aasta kehtiva kainuskohustuse, mille täitmist kontrolliks kriminaalhooldajad ilma ette teatamata selleks mõeldud seadme abil.

Politsei senine liiklejate kontrollimine on siiski korduvalt ja arvukalt tuvastanud joobnuna juhtimist, eriti pühade eel, ajal ja järel. Triin Loide intervjuu «Alvar Pähkel: praktika näitab, et karistamine ei mõju» selle aasta 16. jaanuari Sakalas avab seda teemat laiemalt, põhjalikumalt ja politseiniku vaatevinklist. Pähkli sõnutsi näitab ülejäänud maailma praktika, et kroonilistele roolijoodikutele mõjuvad karistamisest hoopis paremini sõltuvuse ravimine, psühholoogiline nõustamine ja igakülgne toetamine. Seega, lisaks senistele karistusviisidele peaks paremaid tulemusi andma ülal kirjeldatud psühholoogiline nõustamine. Lihtsaim soovitus vältida avariisid ja karistust on sõita alati kainena. Kui seda nõuet omal käel järgida ei suudeta, tuleb pöörduda ilma valehäbita oma ala ekspertide poole.

JÄRGMINE OLULINE soovitus ja nõue avariide vältimiseks on: ära ületa lubatud piirkiirust! Udus või metsloomade ootamatu teelejooksmise ohu korral tuleks piirkiirusest aga veelgi aeglasemalt sõita. Linnades osal tänavatel või tänavalõikudel ja kohati isegi maanteedel võiks piirkiirus olla ka 30 kilomeetrit tunnis, eriti viletsa ilmaga. Nõuet sõita lubatud kiirusega aga ei täideta sageli, vaid rikutakse kümnete ja sadade kaupa. Kinnituseks sobib ajaliselt küll mitte värske, kuid sisult selge ja probleemi hästi illustreeriv näide. Postimees kirjutas 2018. aasta 4. juunil, kuidas ajalehe fotograaf Sander Ilvest sõitis Tallinnast Tartusse, läbides kõik selle teekonna 186 kilomeetrit ainult lubatud kiirusega. Temast sõideti selle aja jooksul mööda 31 korda. Lisan siia omalt poolt, et Tallinnast bussiga Tartusse sõites olen märganud, et sõiduautod kihutavad sageli isegi bussidest mööda. Väldime siis alati piirkiiruse ületamist ja möödasõitudel ohtlike olukordade tekitamist.

Kokkuvõtlik soov avariide vähendamiseks pühade ajal ja kriisiajast taastuvas igapäevases tihenevas liikluses võiks kõlada nii. Hea kaasliikleja, kes sa liigud autoga, mootorrattaga, jalgrattaga või tõukerattaga, aga ka jalgsi! Järgi liiklusseadust, ole kaine ja anna endast maksimum, et suudaksime tänavustel jaanipidustustel jääda liikluses ise terveks ja mitte teha viga teistele.