Heino Laiapea: aeg künnivõistlusteks atra seada

OLUSTVERE teenindus- ja maamajanduskool teatas juba 29. aprillil oma koduleheküljel, et tänavune rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus ja hoidiste mess jäävad koroonaviiruse leviku tõttu ära. Eesti kaotas selle otsusega ka noorte agro­olümpia korraldamise võimaluse. Too võistlus oli nimelt planeeritud aset leidma samal ajal künnivõistlusega.

Teadmiseks: agroolümpia on Euroopa põllumajanduserialade õppuritele mõeldud rahvusvaheline kutsevõistlus, mis koosneb ligi 20 alast. Seda peetakse järgemööda eri riikides ja Eesti on sellel häid tulemusi saavutanud. Näiteks 2017. aastal Luksemburgis pälvisid Eesti põllumajanduskoolide õpilased 19 võistkonna hulgas teise koha. Olustveres toimus aga alles mullu 21. septembril Eesti selle sajandi suurima osalejate arvuga künnivõistlus: kokku tuli 47 noort kündjat 13 riigist.

Aastatega hangitud võistlus­adrad seisavad praegu muidugi Olustvere tehnikakeskuses rivis ja ootavad paremaid aegu. Kool tegi asjaolusid arvestades igati mõistliku otsuse: pole ju teada, milline on olukord koroonaviirusega septembris.

Kas Eesti enda künnivõistlused sel aastal peetakse, seda pole künniselts veel ametlikult avaldanud. Seltsi juhatuse liige Margus Ameerikas andis teada, et tal pole õnnestunud nädalaid võistluste peakohtuniku Taavi Võsaga kontakti saada, võistluse planeerimine on aga seni olnud just peakohtuniku ülesanne.

Jaanuari algul Olustveres peetud Eesti künniseltsi üldkoosolekul otsustati 2020. aasta meistrivõistlused korraldada kas Jõgeva või Vinni vallas. Võistluste aeg jäi lahtiseks. Nüüd on olukord muutunud. Kummaline aga, et asjaosalised internetiajastul üksteisega ühendust ei saa.

Hoopis iselaadse otsuse tegi maailma künniorganisatsioon World Ploughing Organization (WPO) selle aasta maailmameistrivõistluste kohta. Mais teatas ta, et Venemaa maailmameistrivõistlused lükatakse augustikuust edasi 2021. aasta juunisse. 2021. aasta septembris on aga Iirimaal samuti maailmameistrivõistlused. Koroonaohu tõttu on Iirimaa võistlused vähendatud programmiga: ei ole tavaliselt võistlustega kaasnevaid suuri tehnikanäitusi ja toidulaatu.

Mõnekuuse vahega kahed maailmameistrivõistlused käivad paljudele osalejatele üle jõu. Nii on mõne maa kündjad samal aastal kahtede meistrivõistluste korraldamise vastu.

Muidugi soovib Venemaa maailmameistrivõistlused korraldada suurejooneliselt. Võimalik aga, et järgmisel aastal neid seal ei toimu – keegi ei tea ju, mida viirus teeb. Sellisel juhul oleks Eestil otstarbekas loovutada endale saadud 2022. aasta maailmameistrivõistluste korraldamise õigus just Venemaale – sel riigil on suurvõistluste korraldamise kogemused, mida meil pole. Kui Eesti künniselts siiski soovib suurvõistlust korraldada, sobivad harjutamiseks ka näiteks Euroopa meistrivõistlused. Just sellise ettepaneku tegi Eesti, Läti, Venemaa ja Võrumaa künnimeister Kaspar Järvala künniseltsi juhatusele. 2022. aasta võistluste korraldamise Venemaale loovutamine annaks Eestile lihtsalt võimaluse sõna otseses mõttes kauem atra seada.

Eesti künnimeistrivõistlused on aga viimasel viiel aastal teinud vähikäiku. Vähenenud on nii osalejate arv kui ka huvi ürituse vastu. Mitu teenekat kündjat ja paljud lootustandvad kündjad on loobunud. Tehnikafirmade huvi künnivõistlustel oma masinaid demonstreerida on samuti vaibunud. Kellele sa neid ikka näitad, kui võimalikud ostjad võistlustel ei käi? Künniseltsi koduleheküljelt ei leia võistluste eelinfot ega ühtses vormis tulemuste protokolle. Teadmatuses on meie künnimeistrid, kes esindavad Eestit maailmameistrivõistlustel.

2013. aastal alustati küll niinimetatud vippide künnivõistlusi, kus osalesid tuntud inimesed, kes iga päev põllumajandusega kokku ei puutu. See oli katse künnivõistlusi pildile saada. Pildile said aga vaid tuntud inimesed ise ja nüüdseks on nemadki tähtsuse minetanud. Künnimeistrid jäid täielikult varju.

Eesti künniseltsi põhikirja järgi on juhatuse ülesanne liikmete registris arvestust pidada. Viimasel üldkoosolekul jaanuaris püüti liikmete nimekirja siis korrastada. Koosoleku juhataja Margus Ameerikas võttis aluseks 2009. aasta nimekirja. «Kas keegi teab, kas see liige on elus?» küsis ta. Seda oli pentsik kuulata. Nii arvatigi liikmete hulgast välja neli lahkunut. Liikmemaksu kogumisest loobuti koosolekul üldse – see olevat liiga keeruline.

Miks ma sellest just nüüd kirjutan?

Eelkõige seepärast, et Eesti lihtsalt pole minu hinnangul valmis 2022. aastal künni maailmameistrivõistlusi korraldama. Künnivõistlused Eestis ei huvita kedagi, tundub olevat ametimeeste ja ajakirjanike hinnang. Esimeseks sammuks peaks olema hakata selle probleemiga tegelema. Võistlused võivad tulla ja tulevadki hiljem.

Eesti künniseltsil täitus tänavu 30. tegutsemisaasta. Juhatus ei teinud sellest väljagi. Viibinud on ka seltsi tegevust ja künnivõistluste ajalugu tutvustava trükise «Kivi sahka» väljaandmine. Mina ei ole künniseltsi liige, kuid Kaspar Järvala künniklubi kaudu olen teinud seltsi juhatusele künnivõistluste edendamise ettepanekuid, mis ei nõua lisaraha. Neid on kahjuks eiratud.

Meenuvad Hando Runneli laulusõnad «Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu». Olen mõelnud künnivõistlustest eemalduda, sest pole suutnud neid hääbumisest päästa. Et aga Olustveres künnielu siiski jätkub, siis kooli vilistlasena ma seda ei tee.