/nginx/o/2020/06/15/13154106t1h0c4d.jpg)
PANGANDUSES rohetab ja mitte ainult kommertspankades, vaid ka riikide keskpankades. Sellest kevadest on Eesti Pank globaalse haardega keskpankade rohevõrgustiku (Network for Greening the Financial System, NGFS) liige. NGFS, millele pani aluse väike arv Euroopa entusiaste, on vähem kui kolme aastaga kasvanud ülemaailmseks finantssektori suunamudijaks, koondades 66 keskpanka ja 12 vaatlejaliiget.
Mida see Prantsuse ja Hollandi keskpanga eestveetav vabatahtlik võrgustik siis pakub, et selles osalemist on tähtsaks pidanud keskpangad Hiinast Brasiiliani kõigilt viielt kontinendilt, pangad, kelle järelevalve all on kaks kolmandikku maailma suurimatest pankadest ja kindlustajatest?
Eesti Pank nagu ka paljud teised keskpangad näeb vajadust panustada keskkonna- ja kliimariskide paremasse juhtimisse finantssektoris. Samuti on oluline kaasa aidata sellele, et mitte ainult spetsialiseerunud finantsasutused, vaid ka peavoolu pangad rahastaks kliimasõbralikku ja uutel jätkusuutlikel ärimudelitel põhinevat ettevõtlust. Vaatame mõlemat teemat lähemalt.
EESTIS ON TEINEKORD kuulda arvamust, et kliimamuutus on rohkem lõunapoolsete riikide mure ja meid siin põhjamaal see ei puuduta. Tõepoolest tuleb teha vahet kliima enda muutustest tulenevatel riskidel ning kliimapoliitika mõjudel majandusele. Eksperdid arvavad, et heitlikum ja soojem kliima võib ka Eestis senisest suuremaid riske kaasa tuua põllumajandusele, metsandusele ja nende tooret kasutavatele majandusharudele. Saagiikaldused, rannikualade üleujutused, kasvava metsa hävimine üraskirünnaku tõttu – selliste riskidega peavad pangad ja kindlustusfirmad arvestama juba praegu, sest sedalaadi hädade esinemissagedus pigem kasvab. Sellised otsesed kliimamõjud ohustavad siiski vaid teatud sektoreid.
Suuremat mõju on aga meie majandusele ning seda rahastavale finantssektorile oodata kliima- ja keskkonnapoliitika meetmete kaudu. Süsinikuheitme ja edaspidi võib-olla ka plasti maksustamine annab otseselt tunda tootmishindades (Eesti põlevkivielekter!). Riiklikel hangetel seatakse aina sagedamini rangemaid keskkonna- ja madalsüsinikutingimusi. Ehitusnormatiivides ja ka muude valdkondade õigusaktides keskkonnanõuded üha karmistuvad. Samuti liiguvad tarbijate eelistused, vähemalt Euroopas, aina enam keskkonnasäästlike toodete ja teenuste poole. Keskpangad ei saa niivõrd ulatuslike muutuste suhtes pimedaks jääda. Ka meie tööriistakast vajab täiendamist, et võtta arvesse rohepöördega kaasnevaid riske finantsstabiilsusele.
MAI LÕPUS SAI keskpankade rohevõrgustik valmis esimese üldise juhendi selle kohta, kuidas finantsstabiilsuse tagamisel kliimatemaatikaga arvestada. Juhendis on viis peamist soovitust, mis põhinevad parimatel tegevustavadel, ning see näitab selgelt, et kogu maailmas on keskpangad ja finantsinspektsioonid asunud oma kliimakompetentsi parandama, analüüse tegema, kommertspankadele suuniseid koostama ning kliimamuutustega seotud vastupidavusteste ette valmistama.
Mai lõpus nägi ilmavalgust ka teine tähtis ülevaade, milles käsitletakse pankade kogemusi roheliste, mitteroheliste ja pruunide finantsvarade eristamisel ning nendesse investeerimisel. See, et peaaegu 50 keskpanka ja kindlustusseltsi juba teevad investeerimisel teadlikult vahet kliima- ning keskkonnasõbralikel või neid ohustavatel võlakirjadel ja aktsiatel, on märgilise tähendusega. Keskpankade hallata on väga suured summad ning nende paigutamine rohelistesse tegevustesse annab vastavatel turgudel likviidsust ja mõjutab finantsvarade hindu.
Rohelisi võlakirju annavad järjest aktiivsemalt välja suurettevõtted, rahvusvahelised finantsasutused, aga ka valitsused, et rahastada investeeringuid energiatõhusatesse tehnoloogiatesse, vähendada süsinikuheidet ja edendada kestlikke ettevõtteid. Kuigi roheliste võlakirjade turg on maailmas endiselt väike (alla kolme protsendi väljastatud võlakirjade kogumahust), on selliste finantsvarade maht kasvanud viimase viie aastaga 20 korda ning pool sellest mahust on suurenenud just Euroopa Liidus. Paraku põhineb roheliste võlakirjade turg seni suuresti vabatahtlikkusel ning eksimused või suisa «rohepesu» ei ole välistatud. Vaja on ühtset ja üleilmselt heaks kiidetud arusaamist või klassifikatsiooni selle kohta, millised majandustegevused on rohelised ehk siis kliima- ja keskkonnasõbralikud ning millised mitte.
EUROOPA KOMISJON on niisuguse väga mahuka kliimasõbralike tegevusalade klassifikatsiooni koostamise juba algatanud ning selle eri osad peaksid saama kokku lepitud selle ja järgmise aasta jooksul. Selle klassifikatsiooni alusel saaksid pangad muu hulgas oma laenuportfelli kohta öelda, kui suur osa varadest on rohelised. Hea on näha, et Eesti kommertspangad on teadvustanud vajadust kliimatemaatikaga arvestada. Näiteks teatas LHV hiljuti kavast muuta oma tegevus 2022. aastaks kliimaneutraalseks.
Eesti Pangas pöörame samuti suuremat tähelepanu kliimamõjude hindamise võime parandamisele ning lööme eurosüsteemi ja NGFS-i kaudu kaasa uute juhendite ja suuniste väljatöötamisel. Meie investeeringute hulgast leiab juba praegu rohelisi võlakirju ja plaanime koos teiste euroala keskpankadega astuda rohepanganduse vallas järgmisi samme.
Artikkel ilmus 12. juunil Äripäevas.
/nginx/o/2020/04/15/13056316t1hc2f1.jpg)