Statistika järgi upub enim inimesi jõgedesse

Statistika järgi upub tiikidesse kõige rohkem lapsi. Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles jälgima, et nende kodukoha veekogud oleks ohutud. Foto: Kamilla Selina Lepik

Kümne aasta jooksul on veekogud nõudnud sadu inimelusid. Ühtviisi eluohtlikuks võivad asjaolude kokkulangemisel osutuda nii järved, tiigid kui ka kraavid. Päästeamet tõi välja, kui palju on viimase kümne aasta jooksul inimesi veekogudesse uppunud.

Päästeameti pressiteates tsiteeritakse ennetustöö osakonna eksperti Mikko Virkalat, kelle sõnul on uppumissurmade põhjuseks sageli oma võimete ülehindamine ja oskamatus märgata väiksemate veekogude ohtlikkust. "Eriti hakkab see silma kevaditi, mil veekogude kaldad on pehmed ja libedad ning õnnetuseks piisab hooletusest või kergest libastumisest. Enam kui pooltel uppumisjuhtudel mängib oma osa paraku ka alkohol," ütles Virkala.

 Kõige enam uputakse jõgedesse. Kümne aasta jooksul on Eesti jõgedesse jätnud elu 128 inimest, keskmiselt 13 inimest aastas. Enamik uppumistest on aset leidnud kevadel või suvel, uppuja keskmine vanus on 51 aastat. 80 protsenti jõgedesse uppunutest olid mehed, enam kui pooled uppunutest olid alkoholijoobes.

Järved on kümne aasta jooksul nõudnud 115 inimese elu. Keskmiselt teeb see 12 uppumissurma aastas. Üle poole juhtudest on olnud suvel. Järvevette uppunu keskmine vanus oli kümne aasta arvestuses 49 eluaastat. 88 protsenti järvedesse uppunutest olid mehed, pooled uppunutest olid alkoholijoobes.

Merre uppus kümne aasta jooksul 112 inimest, keskmiselt 11 inimest aastas. Ligi pooled uppumised olid suvel. Merre uppunu keskmine vanus oli 52 aastat, uppunutest enamik ehk 86 protsenti olid mehed. Iga kolmas merelainetes uppunu oli eakas.

Tiikidesse on kümne aasta jooksul jätnud elu 72 inimest, keskmiselt seitse inimest aastas. Enamik tiiki uppumistest juhtus kevadel või suvel. Uppunu keskmine vanus oli 56 eluaastat. Iga kolmas tiiki uppunu oli kas eakas või laps. Veekogudest upub just tiikidesse kõige rohkem lapsi. 

Kraavidesse on kümne aasta jooksul uppunud 25 inimest, keskmiselt kolm inimest aastas. Üle poole juhtudest leiab aset kevadel. Keskmine kraavi uppunu on 59-aastane, uppunutest enamik ehk 80 protsenti olid mehed. Uppunutest veidi enam kui pooled olid alkoholijoobes. Peamine uppumise põhjus on kukkumine või libastumine. 

Kaevudesse on kümnendi jooksul uppunud 17 inimest. Keskmiselt teeb see kaks uppumissurma aastas. Uppunu keskmine vanus on 60 eluaastat ning peaaegu pooled uppunutest olid eakad. Peamine uppumiste põhjus oli kukkumine või libastumine.

Suuremate veekogude puhul on õnnetusele eelnenud enamasti kalastamine või suplus, väiksemate veekogude puhul on uppumisele eelnenud libastumine või kukkumine.

Päästeamet kutsub kõiki üles jälgima, et kodukoha veekogud oleksid ohutud. "Kodused veekogud tuleks võimaluse korral piirata aiaga, avatud kaevud katta kinni ja järsud kaldad teha prügist puhtaks," selgitas Virkala. "Samuti kutsume inimesi üles oma tegevust läbi mõtlema ja looma ohutumaid lahendusi. Veekogusse tasub panna pump, et eakad ei peaks kastmisvett kaldalt kummardudes võtma. Nii on võimalik vältida libastumise ohtu," lisas ta.

Tänavu on veeõnnetustes hukkunud 26 inimest.