Paar sajandit nokaplagistamist Maarjamaa põldudel

Kui veel sajandi eest tegid valge-toonekured pesa puude otsa, siis nüüd otsustavad nad enamasti elektripostide kasuks. Foto: Elmo Riig

Esimene märge valge-toonekure pesa kohta Eestimaa pinnal pärineb 1840. aastate algusest. Praegu pesitseb neid linde siin igal suvel ligi 5500 ja see inimtegevust ärakasutav liik on silmale sama tavaline vaatepilt kui puu otsas kraaksuv vareseparv või koduaias luusiv rebasepoiss. Huvitav on aga tõsiasi, et veel mõnekümne aasta eest oli neid pikanokalisi iludusi siin mitu korda vähem kui praegu.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ornitoloogi Marko Mägi arvates tuleb valge-toonekure arvukusest rääkides jälgida ajalist perspektiivi. «Võrreldes eelmise sajandi keskpaigaga on neid siin tõesti praegu mitu korda rohkem. Kui vaadata viimast kümnendit, siis selle ajaga pole neid väga palju juurde tekkinud,» kõneleb ta. «Aga meie põllumajandusmaastikel on neid tõesti päris palju. Levikukaardilt näeb, et siin pole piirkondi, kus valge-toonekurgi ei kohtaks. Kus vähegi inimtegevust leiab ja põldu haritakse, on ka nemad platsis.»