Tartu ülikooli Eesti geenivaramu bioinformaatiku Reedik Mägi sõnul mõjutab aju tugevalt seda, kui palju sa sööd, kui palju sa liigud ja kui hea enesekontroll sul on. Neid geenivariante, mis inimese kehamassiindeksit mõjutavad, on väga palju ning suur osa neist väljendavadki end just ajus.
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu bioinformaatiku Reedik Mägi sõnul mõjutab aju tugevalt seda, kui palju sa sööd, kui palju sa liigud ja kui hea enesekontroll sul on. Neid geenivariante, mis inimese kehamassiindeksit mõjutavad, on väga palju ning suur osa neist väljendavadki end just ajus. Foto: Kristjan Teedema

Teadusajakirja Cell mais avaldatud artikkel heidab valgust probleemile, mille kallal on pead murdnud kogu maailma teadlased: miks osa inimesi kannatab rasvumise all ja osa mitte? Uut väärtuslikku teavet ei leitud seekord mitte ülekaalulisi uurides, vaid just kõhnade ja normaalkaalus inimeste geeniinfot luubi alla võttes ja võrreldes.

Ülekaalulisust võib pidada lausa epideemiaks, mis inimestele palju tervisehädasid põhjustab. Ometi on inimesi, kes paksuks ei lähe. Miks?