Ruth Kalda: suvi ja viirused
OLEME HARJUNUD sellega, et suvi ja viirused ei kuulu kokku. Statistika näitab, et ülemiste hingamisteede viirushaigustega satutakse perearsti juurde suvel umbes kümme korda vähem kui sügistalvel. Sel aastal tuli kevad koroonaviiruse tõttu teisiti ja ilmselt on tavapärasest erinev ka suvi. Me peame koroonaviirusega arvestama ka suvisel ajal. Ilmekas tõestus sellele on terviseameti igapäevane nakatumiste statistika, mis näitab, et viirus ei ole Eestist kadunud ning ootamatuid haiguspuhanguid võib ette tulla siin ja seal.
Viirus ei levi ise, seda levitavad inimesed. Eriolukorra ajal olid reeglid inimestele väga selged: nohu või kerge köhaga jäädi koju ning vähendati tunduvalt lähikontakte. Nüüd, kui eriolukord on läbi, peaksid kehtima samad põhimõtted. Ka tagasihoidlike haigustunnustega ära mine tööle, peole ega üldse teiste inimeste sekka. Viirus passib seda võimalikku hetke, et kanduda ühelt inimeselt teisele. See ongi tema elu eesmärk: nakatada võimalikult palju inimesi. Koroonaviirusel õnnestub see veel eriti hästi ja kiiresti.
Kui tundub, et lihtne nohu ja köha pole põhjus paariks nädalaks koju jääda, tuleks kindluse mõttes anda koroonaviiruse proov. Nii vähendame ohtu oma lähedastele ja töökaaslastele ning hoiame ära selle, et pikemaks ajaks tuleks karantiini jääda juba suuremal hulgal inimestel, rääkimata kogu töökollektiivist.
KOROONAVIIRUS ON pidude, perekondade ja rahvarikaste kohtade haigus, seetõttu peaksime olema eriliselt vastutustundlikud eestlaste suvisel suurimal pühal jaanipäeval. Nii nagu Kuku raadio on aastaid vedanud jaanipäeval selge grupijuhi kampaaniat, võiksime sel suvel ühiskonnas ja lähikondsetega kokku leppida, et kohtume jaaniõhtul oma sugulaste ja sõpradega üksnes siis, kui oleme kindlad, et oleme täiesti terved. Ka kergete viirushaiguse sümptomite puhul tuleb olla vastutustundlik ja seada oma lähedaste tervis toredast peost tähtsamaks. Kui kanname kõik seda mõtteviisi, vähendame üheskoos võimalust, et jaanipäeva järel tekivad uued haiguskolded. Me ei saa loota ainult suvele, soojale ja päikesele, vaid peame ise ka panustama. Reeglid on teada ja lihtsad.
Oleme Tartu ülikooli teadlastega juba kolmel nädalal jälginud, milline on koroonaviiruse levimus Eesti ühiskonnas. Seireuuring, millega püüame võimalikule laiemale nakatumisele elanikkonna hulgas jälile saada, jätkub ka suvel ning neljanda uuringulaine oleme sihtinud just jaanipäevaeelsele nädalale. Nii anname enam kui 2000 inimese toel ühiskonnale teadmise, kui levinud on viirus just praegu.
11. ja 12. juunil saavad juhuvalimisse sattunud inimesed uuringus osalemise kutse. Kui olete sattunud valimisse, osalege kindlasti: täitke küsimustik ja käige proovi andmas. Nii saate rahulikuma südamega nautida suvist pööripäeva. Ka siis, kui olete enda meelest täiesti terve, annab suurema kindlustunde proovi negatiivne vastus. Ja ka siis, kui olete viimased kuud kodus püsinud ega kavatse jaanipäeva ajal kuhugi minna, olete proovi andma oodatud. Õige ülevaate sellest, milline on koroonaviiruse levimus Eesti eri paikades, saame üksnes siis, kui need, keda kutsutakse, uuringus ka osalevad. Õiged tulemused annavad meile aga parema teadmise ja teadlikumad otsused.
UURINGUS OSALEMINE on nüüd varasemast lihtsam. Neljanda uuringunädala ajal on Eestis prooviandmise võimalused paranenud: seda saab nüüd tegema minna ka jalgsi – ei ole vaja autot – ning Kagu-Eestis sõidab ringi proovivõtubuss.
Uuringu üks oluline külg on operatiivsus: et uurime viiruse levimust just ühel konkreetsel nädalal ja soovime võimalikele ohumärkidele reageerida kiirelt, on tähtis, et uuringus osalejad saaksid võimalikult lühikese aja jooksul nii küsimustikule vastata kui ka proovi andmas käia. Seekordse uuringulaine tulemused võtame kokku 19. juuniks, seega tuleks küsimustikule vastata pühapäeva, 14. juuni õhtuks.
Niisiis võiksime kokku leppida, et veedame kõik eeloleva jaanipäeva turvaliselt ja üksteisest hoolides. Igal inimesel on siin oma roll ja vastutus. Meie anname teadlasena omalt poolt ühiskonnale turvatunde viiruse levikul silma peal hoides.