Sisukord
Paberleht
Paberleht

Piret Valma: mida ma veel oskan?

2 min lugemist
Piret Valgma. FOTO: Erakogu

EELMISE AASTA lõpus tehtud uuringu küsimusele «Kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on teine eriala, millel töötada?» vastas jaatavalt 40 protsenti küsitletutest. Nagu enamasti ikka, olid ka selles ­uuringus enesekindlamad mehed: 45 protsenti meestest ja ainult 36 protsenti naistest ütles, et neil on varuplaan. Kui vaadata, kes tunnistavad kõige rohkem, et ei tea, kuidas edasi minna, kui praegune töö kaob, torkavad silma vanemad kui 50-aastased ning alg- ja põhiharidusega vastajad. Viimati mainitutest ütles ainult 19 protsenti, et neil on tagavaraplaan.

EESTI MAJANDUS on kiiresti muutunud ja muutub ka tulevikus. Tuleks esitada endale küsimus: kas ma olen valmis muutusteks? Sellele küsimusele mõeldes on hirmu tunda normaalne. Hirmu põhjus on enamasti teadmatus. Kardetakse seda, mida varem pole kogetud. Et ei peaks hirmu tundma selle pärast, mis saab homme, tuleks mõelda, mis on minu plaan B juhuks, kui samamoodi enam edasi minna ei saa.

Hea uudis on see, et võimalused plaanitegemiseks on täiesti olemas. Abiks on töötukassa karjäärinõustajad.

Miks tasub õppida ja mida oleks kasulik õppida?

Alateadvuses on meil ju teadmine, et kogu elu ühesugust tööd teha pole võimalik – maailm ja majandus muutuvad, tehnoloogia pakub uusi võimalusi. Õppimist võiks vaadata kui oma väärtuse suurendamist. Oma kinnisvara hoiame ju korras ning investeerime sellesse aega ja raha. Samasugust hoolt ja tähelepanu vajavad meie oskused ja teadmised.

TÖÖ KÕRVALT õppima asumine võib tunduda keeruline, kuid õppimisvõimalused on praegu tunduvalt paindlikumad kui 20 aastat tagasi. Koolid on mõistnud, et tänapäeva õppur ei tule otse keskkoolist ja tahab teistsugust õppimisvõimalust.

Plaani B elluviimine ei pruugi alati minna nii libedasti, nagu loodetud. Seepärast tuleks läbi mõelda, kuidas ühitada õppimine ja senine elu – töö, pere. Oluline on läbi mõelda ka rahaline pool.

Töötukassa toetab juba mitmendat aastat õppimist koolis, seejuures pole tähtis, kas inimesel on töö või mitte. Toetatakse õppimist nendel erialadel, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Sel aastal on valikus üle 100 õppekava, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles. Toetatavate erialade ja koolidega saab tutvuda töötukassa kodulehel.

Tasemeõppes osalemise toetust saavad töötukassast need, kel puudub kutse- või erialane haridus ja kooli lõpetamisest on möödas vähemalt viis aastat. Toetust makstakse ka neile, kel on eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat. Toetuse suurus sõltub sellest, kas inimesel on sissetulek. Alates augustist suureneb toetus nii töötavatele kui tööd otsivatele inimestele. Kui õppimine jääb mingil põhjusel pooleli, siis toetust tagasi maksma ei pea.

Kui on huvi toetust saada, tuleb avaldus teha enne õppima asumist ja seda saab teha ka e-töötukassas. Kõigepealt tuleb aga minna karjäärinõustamisele, kus saab spetsialistiga oma plaane arutada ja uurida, mismoodi toetuse taotlemine käib.

Seotud lood
10.06.2020 12.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto