Mustla keskel asuv kahekorruseline imposantne maja, kus enne Teist maailmasõda tegutsesid tööstuskaupade ning rohu- ja värvikauplus, saab kuu lõpuks uueks ning selle esimesele korrusele kolib mitu tähtsat keskust.
Ajalooline maja saab uue elu
12. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maja on taastanud ärimees Jüri Müllerson, kelle vanaisale see enne nõukogudeaegset sundvõõrandamist kuulus.
Tarvastu vallavanema Alar Karu sõnutsi tuuakse hoonesse perearstikeskus ning puuetega inimeste ja eakate päevakeskus. Samuti kolib sinna tagasi apteek.
«Puuetega inimeste esindaja soovis keskuse rajamiseks ruume leida, aga vallal neid pakkuda ei olnud,» rääkis vallavanem. «Panime pead kokku ja leidsime, et Mustlas on ilus suur maja rakenduseta. Selle omanik Jüri Müllerson oli nõus hoone korda tegema ja ruumid meie soovidele vastavaks kohandama.»
15-aastane rendileping
Praeguseks on ettevõtmisele oma heakskiidu andnud ka volikogu. Vastuvõetud otsuse kohaselt hakatakse ruutmeetri eest omanikule maksma 3.20 eurot kuus. Rendileping sõlmitakse 15 aastaks. Alar Karu ütles, et kuigi perearstikeskus sõlmib lepingu ise, jääb vald tema tegevust ka edaspidi toetama.
Mustla perearstikeskuse arst Elve Lillemägi rõõmustab uude kohta pääsemise üle väga. «Oleme 20 aastat asunud korrusmaja kahes suures korteris. Need ei ole enam päris sobilikud ja vajaksid remonti, aga raha ei ole selleks ei meil ega vallal,» kõneles ta.
Perearst tõdes, et senise asukoha kahjuks räägib ka asjaolu, et sinna viib trepp, mis teeb liikumisraskustega inimestel kohalejõudmise keeruliseks.
Vallavanema ütlemist mööda lähevad senise perearstikeskuse nelja- ja viietoaline korter pärast kolimist müüki.
Tarvastu valla sotsiaaltöötaja Irma Väre sõnutsi on eakate ja puuetega inimeste päevakeskust, kus saaks pakkuda kõiki vajalikke sotsiaalteenuseid, pikalt planeeritud. Uues keskuses on vaba aja veetmise paik ning kööginurk, kus oleks võinud süüa teha, samuti ruumid, kus saab duši all käia ja masinaga pesu pesta.
«Mustlas on päris palju ilma veeta majapidamisi ning eakaid inimesi, seega on sellised teenused väga tähtsad,» sõnas sotsiaaltöötaja.
Avalik internetipunkt
Keskuses käivad ajalehed ja ajakirjad ning on internetipunkt, kus vanemad inimesed saavad muu hulgas abi arvete maksmiseks. Samuti on ametis sotsiaaltöötaja, kes vajaduse korral käib inimesi kodus aitamas. Irma Väre sõnutsi töötab Suislepas samasugune keskus ning see on end igati õigustanud.
Hoone omanik Jüri Müllerson ütles, et kasumit ta maja taastades teenida ei taha. «Minu soov oli lihtsalt perekonnale kuulunud maja korda teha. Teatud aja jooksul loodan tehtud kulutuse tasa saada. Siis on tõenäoliselt taas vaja remondiks investeerida,» nentis ta.
Omanik ütles, et on renoveerimiseks kasutanud pangalaenu ja oma raha ning ehitamas käis mitu Viljandi firmat. «Üritasime saada vähese rahaga maksimaalset tulemust,» lausus ta. Teise korrusega tal oma sõnutsi esialgu plaane ei ole.
Enne Teist maailmasõda olid majas kauplused, nõukogude ajal tegutsesid seal aga raamatukogu ja juuksur, hiljem veel lillepood.
Alar Karu kiitis Jüri Müllersoni selle eest, et ta on remontides jätnud alles vanaaegsete reklaamide kohad, nii on võimalik anda hoonele ajaloolist mekki.
Maja uuendamine on vallavanema arvates hea näide valla ja ettevõtja koostööst. «Vald ei suuda kõike ise ehitada ega peagi seda tegema,» ütles ta.