Viljandimaal valminud uudse lahendusega kromaatiline kannel jõudis ettevõtlusvõistlusel «Ajujaht» kahekümne parema idee hulka.
Uut moodi kannel jahib auhinda
12. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Instrument, mille autorid on ristinud Hingepillipuuks, on kahe kõlakoja ja ristuvate keeltega kromaatiline kontsertkannel. See on tänapäeval saada olevatest kromaatilistest kanneldest poole kergem, pehmemate keelte ja naturaalse helivõimendusega.
Vana ei sobi
Hingepillipuu idee autor Sven Forsel kinnitas, et muusikainstrumendi valmimise ja arendamise taga on pikaajaline meeskonnatöö.
«Alguse sai kõik tänu mu tütrele, kes läks muusikakooli kromaatilist kannelt õppima,» rääkis Forsel, kes on väikekandle arendamiseks töötanud viimased neli aastat. «Siis ma nägin, et praegu kasutusel olev pill on väga raske. Kui see ikka kaalub kümme kilo, on lapsel seda raske liigutada.»
Isa, kes mõistab mitut muusikainstrumenti mängida, märkas ka seda, et kandle keelte pinge oli üle mõistuse suur.
«Hakkasin uurima, miks see nii on, ja selgus, et möödunud sajandi viiekümnendate keskel levima hakanud kanneldel ristusid keeled nagu harfil, materjaliks oli aga teras nagu klaverikeeltel ja ka pinge oli sama,» rääkis kandlemeister. «Klaveril mängitakse neid keeli haamrikestega, inimene aga mängib kannelt sõrmedega. Kui keelte pinge on katkemise piiril, kannatab tugevasti pilli kõla.»
Eeskuju pühakojast
Uudse kandle lisakõlakojaks on inspiratsiooni andnud kirik.
«Kirikutel on võlvid ja võlvkaared, mis kannavad hääle ka kõige kaugemasse nurka ja tekitavad kajaefekti, ning see on üle kantud sellele pillile,» selgitas Sven Forsel. «Pillil on kaared, topeltseinad ja õhukoridoride süsteem.»
Forsel tõdes, et eestlased on kannelt mänginud sajandeid, kuid pill pole ajaga kaasas käinud.
«Olen natuke teistmoodi toimija ning mu arusaamad on praktilisemat laadi — pilliga peab mugav mängida olema,» rääkis ta. «Kui sõrmed hakkavad esimese kümne minutiga tulitama, peab kuskil mingi viga olema. Nii ma võtsingi eesmärgiks seda paremaks muuta ning jõudsin lahendusteni. Imestasin, miks pole keegi varem selle peale tulnud.»
Esimene prototüüp kaalus traditsiooniliste kümnekiloste pillidega võrreldes kõigest 5,2 kilogrammi.
Hingepillipuu ergonoomilise poole ja disaini eest vastutav Kaiali Kristjohann tegutseb terapeudina ning seetõttu on pillimeeste kutsehaigused talle hästi tuttavad.
«Olen puutunud kokku paljude pilli-inimestega, kes on endal käe ära mänginud,» lausus ta. «Iga pilliga käib nimelt kaasas oma sundasend. Viiuldajatel näiteks kipub selgroog kõverduma.»
Uue pilli mängimiseks ei ole vaja päris uut tehnikat omandada. Prototüüpidega on proovinud mängida elukutselised muusikud ning nad on pilliga väga rahule jäänud.
Hingepillipuu taga olev meeskond kavatseb «Ajujahi» finaali tulemustest sõltumata tööd jätkata ning ettevõttele jalad alla saada. Pinda on nad sondeerinud ka mitmes välisriigis. Kannel ja temaga põhimõtteliselt sarnanevad pillid on väga levinud peale Skandinaavia maade näiteks Hiinas ja Jaapanis.
Konkurss kestab
Ettevõtlusvõistlus «Ajujaht» aitab noortel talentidel luua uuenduslikke ettevõtteid. 95 000-eurose auhinnafondi panevad kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid.
Kuigi paljud «Ajujahi» finalistidest on IT-ettevõtted, leiab sealt ka tootmisel ja tööstusel põhinevaid ideid. Uudse kandle kõrval plaanitakse turule tuua näiteks taaskasutatavast materjalist uppumatu purjepaat, inimkuju imiteeriv riidepuu ja moodulitest koosnev mööbel.
Kahekümne silmapaistvama idee esitajad saavad osaleda «Ajujahi» koolitusprogrammis ja mentorite käe all oma äriideid edasi lihvida.
Žürii valib kaheksa finalisti, kes saavad juba enne lõppvõistlust 2000 eurot, mida oma äranägemist mööda idee arendamiseks kasutada. Võitja selgub tänavu mais auhinnagalal.
Eelmise hooaja «Ajujahi» edukaimad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav ettevõte KPA Scientific, mis on välja kasvanud Tartu ülikoolist.