Üks neist küttis J.M.K.E. lugusid kaverdada, teine oli võtnud vaevaks valmis kirjutada ühe omaloomingulise pala, mis rääkis Leningradi turul kartulite müümisest, ning mängis kõigil pidudel seda ainukest superhitti. Meie kui bändiruumi pesamunad proovisime kodumaistele popilugudele küüsi taha saada. Ühesõnaga indu jagus. Oskusi võib-olla mitte nii väga. Peamine oli, et kolm põhiduuri meeles püsiks ja niisama mööda linna ringi ei jõlguks. Pisukese feimi vastu polnud kellelgi samuti midagi, sullist muidugi ei julgenud unistada. Kui said ikka aula lavaservalt tüdrukule silma teha, oli taevas maa peale laskunud.