N, 8.12.2022

Pärimusmuusika keskus soovib linnalt folgiks saadud tegevustoetuse endale jätta

Alice Lokk
, reporter
Pärimusmuusika keskus soovib linnalt folgiks saadud tegevustoetuse endale jätta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viljandi pärimusmuusika festival moodustab peaaegu poole kogu pärimusmuusika keskuse eelarve mahust ning selle ärajäämise tõttu on keskus raskes seisus. Pärimusmuusika aida saal seisab aga praegu tühjana, sest seal ei korraldata praegu mingeid üritusi.
Viljandi pärimusmuusika festival moodustab peaaegu poole kogu pärimusmuusika keskuse eelarve mahust ning selle ärajäämise tõttu on keskus raskes seisus. Pärimusmuusika aida saal seisab aga praegu tühjana, sest seal ei korraldata praegu mingeid üritusi. Foto: Peeter Kümmel

Pärimusmuusika keskusele tähendab pärimusmuusika festivali tavapärasel kujul ärajäämine suurt kaotust, sest just sellest üritusest sõltub organisatsiooni majanduslik seis. Pärimusmuusika keskus on saanud Viljandi linna 2020. aasta eelarvest 45 000 eurot tegevustoetust. Sellest 25 000 eurot oli mõeldud just festivali korraldamiseks. Et kriisi tõttu on keskus majanduslikes raskustes, palub ta linnalt, et saaks 25 000 eurot endale jätta.

Viljandi pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa saatis neljapäeval linnavalitsusele kirja, milles selgitab, kuidas praegu keskus rahaliselt hakkama saab ning miks on iga toetus oluline. «Kuna omatulude ja ettevõtlustulude teenimine aitab katta nii püsikulusid kui ka tegevuskulusid, siis nende märkimisväärse vähenemise tõttu on organisatsiooni majanduslik seis väga raske,» nentis Noormaa kirjas.

Kirjas on välja toodud, kuidas festivalile planeeritud 25 000 eurot tahetakse kasutada. 15 000 eurot läheks kontsertide korraldamisega seotud lava- ja tehnikarendi ning turvakulude katteks. Ülejäänud 10 000 eurot saaks kasutada pärimusmuusika aida tegevuskuludeks.

Seletuskirjas on märgitud, et Viljandi pärimusmuusika festival moodustab peaaegu poole kogu keskuse eelarve mahust. Festivali eelarvest 70 protsenti on seotud omatulu ja ettevõtlustulu teenimisega. Oluline osa ettevõtlustulude teenimisel tuleb pärimusmuusika aida ruumide rentimisest ürituste korraldajatele. Ainuüksi märtsist maini tühistati kokkuleppeid 17 000 euro ulatuses. Suvekuudeks broneeringuid tehtud pole ja ka sügise peale ei saa väga kindel olla, sest korraldajad on planeerimisel ettevaatlikud. «Oleme ruumide rendiga planeeritud teenitavast 56 000-st seni teeninud 8000, aasta lõpuks loodame veel 12 000 teenida,» on Noormaa kirjas välja toonud.

Pärimusmuusika keskuse suurim püsikulu läheb tööjõule – 510 461 eurot –, mille suuresti katab ära kultuuriministeeriumi tegevustoetus, kuid suurusjärgus 130 000 eurot tuleb personalikulusid katta omatulude arvelt. Et omatulud on vähenenud ning võib juhtuda, et aasta lõpuks ei suuda keskus enam palka maksta, on kokkuhoidu alustatud just töökorralduse muutmisest. «Tööjõukulude vähendamisel on kasutatud palga vähendamist. Perioodil 14. aprill kuni 30. juuni vähendatakse kõikidel töötajatel töötasu 20 protsendi võrra. Preemiate ja lisatasude maksmised on peatatud ning koondatakse kümme inimest. Personalikulude kärpimisega hoitakse käesoleval aastal kokku 100 000 eurot,» loetles Noormaa.

Tarmo Noormaa ütles Sakalale, et keskus loodab elus püsimiseks abi saada ka mujalt. «Oleme küsinud töötukassalt toetust ja seda ka saanud. Oleme küsinud raha ka kultuuriministeeriumist, mille alla käivad meie valdkonnatoetused. Taotlus on tehtud ja vastus selgub juuni lõpuks. Peame läbirääkimisi kõikide oma rahastajatega, sest praegu oleks seda abi vaja kõige rohkem,» kõneles ta.

Mida tähendab see pärimusmuusika keskusele, kui nad 25 000 eurot endale jätta ei saa? «See muudab olukorra raskemaks, siis peame mõtlema edaspidistele kokkuhoiumeetmetele. Meile on praegu tähtis, et kõik meie partnerid jääksid alles. Praegu on üksteise toetamine kõige olulisem.»

Noormaa nentis, et kuigi festivali tavapärasel kujul ei toimu, antakse linnale siiski midagi vastu. «Me teeme ikkagi kontserdipäevad ning samal nädalavahetusel Viljandis ikka midagi toimub. Kuigi väga vähesed saavad sellest osa, traditsioon ikkagi jätkub.»

Viljandi linnapea Madis Timpson ütles, et toetuse kohta tehakse otsus esmaspäevasel linnavalitsuse istungil. «Aida olukord pole ju üldse lihtne. Neil on eelarve umbes 1,4 miljonit. Sellest linn toetab 45 000 ja riik 380 000 euroga ning ülejäänu tuleb ise teenida, millest ligi 50 protsenti on tulnud folgist. Ja kui folki see aasta ei korralda, siis on iga sent tähtis. Folk on ikkagi Viljandi märk,» rääkis Timpson.

15. juunil pannakse müüki kontserdipäevade piletid ja esinejad kuulutatakse välja järgmisel kolmapäeval.

Märksõnad
Tagasi üles