Metsakaitsjate pöördumine ministri poole: mets vajab head peremeest

Linda-Mari Väli Foto: Erakogu

KESKKONNAMINISTER Rene Kokale anti 3. juunil üle pöördumine. See sisaldab ülevaadet riigimetsa majandamise keskuse (RMK) pika aja jooksul tehtud metsamajanduslike eksimuste eskaleeruvatest tagajärgedest, mille hulgas on pöördumise esitajate hinnangul ka kuuse-kooreüraski populatsiooni ja kahjustuste kasv kuusikutes. Pöördumisele kirjutasid alla kodanikuühendused Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Roheline Liikumine.

RMK alustas üraskite püünismaterjali langetamist 20. märtsist, tehes lindude pesitsusajal lageraiet 259 hektaril. Võttes aluseks ornitoloogide hinnangu, et meie metsades pesitseb keskmiselt kolm paari linde hektari kohta, võime kokku arvutada, et erakorraliste pesitsusaegsete raiete käigus häiriti vähemalt 777 pesitsemist.

Pöördumise esitajad juhivad tähelepanu ka sellele, et RMK tegevust hindava seire käigus selgitasid vabatahtlikud vaatlejad välja, kuidas riigimetsa majandajad alustasid üraskitõrjeks langetatud püünismaterjali väljavedu juba mai keskpaigas ja viimastel nädalatel, ehkki jaheda kevade tõttu polnud ürask selleks ajaks veel õieti lendlemagi hakanud. 25. mail väljasaadetud pressiteates kinnitas keskkonnaagentuur (KAUR), et jaheda kevade tõttu on üraskite lendlus viibinud, jäädes eeldatavasti mai lõppu või isegi juuni algusesse, ning seetõttu saab nende püüdmine jätkuda, kui lend uuesti hoo sisse saab. KAUR soovitas püünispuud metsast välja viia ühe-kahe nädala jooksul pärast seda, kui üraskid on need asustanud. Teiste sõnadega juuni esimestel nädalatel.

OMETI SÄTESTATAKSE RMK juhatuse liikme allkirjastatud «Kuuse-kooreüraski kahjustuste seire ja likvideerimise juhendis», et metsamaterjali väljavedu vahelaost ehk metsast peab toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. juunil. Seega on RMK juhatuse liige juhendanud oma töötajaid püünismaterjali enne 1. juunit metsast välja tooma, ehkki KAUR pakkus üraskite lendlusajaks tänavu suuresti mai lõppu ja juuni algust.

Pöördumisega koos anti ülevaade pistelistest kontrollidest kolmes maakonnas, kus tuvastati üraskitõrje sildi all tehtud väljaveotööd juba alates 15. maist, ilma et langetatud puud oleksid üraskite püüdmise eesmärki täitnud.

Kui püünismaterjal veetakse välja enne õiget aega, tuleb lendlevatel üraskitel otsida sigimispaika nendel kuuskedel, mis on veel metsa jäänud. Seega on püünismaterjali valel ajal väljavedu kuusikute tervisele tunduvalt kahjulikum kui üraskitõrje tegematajätmine. Lisaks RMK puistutele saavad sellise tegevuse käigus kahjustatud ka teiste metsaomanike puistud, mis tekitab majanduslikku kahju kogu metsa- ja puidusektorile.

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka RMK varasematele metsamajanduslikele eksimustele ning nende ajas kumuleeruvatele tagajärgedele, mis on tinginud ka üraski populatsiooni plahvatusliku kasvu. Üheliigiliste ja -vanuseliste kuusepuistute kasvu soodustamine, juuremädanikunakkusega kuusikute lankidele uute kuuskede istutamine ning mädaniku leviku soodustamine valede metsamajanduslike võtetega on RMK pikaaegne metsamajanduspraktika, mis on andnud võimaluse ka kuuse-kooreüraskil ebaproportsionaalselt vohada.

Ehkki kodanikuühenduste pöördumises keskendutakse eelkõige loetletud tegevuste metsamajanduslikele külgedele, peavad pöördumise esitajad tähtsaks rõhutada, et vähemalt samavõrra oluline on käesoleval kevadel tehtud raiete negatiivne mõju meie ökosüsteemidele ja metsaliikide käekäigule. Seepärast seavad pöördumise esitajad RMK langetatud metsamajanduslike valikute tõhususe ning meie metsades tehtavate raiete heaperemehelikkuse kahtluse alla.

Keskkonnaministeeriumilt soovitakse riigimetsa majandajate tegevuse uurimist ning esitatud kahtlustuste kontrollimist, kahjustuste põhjendatuse korral ka nende põhjuste ja vastutavate asjaosaliste väljaselgitamist. Lisaks soovitakse teada, kas ministeerium näeb võimalust suunata meie metsandus ühekülgsete puuistanduste kasvatamise teelt mitmekülgsete segapuistute kujundamise ja nende püsimetsana majandamise teele.

KOKKUVÕTTEKS NENDIVAD pöördumise esitajad, et üheliigiliste ja -vanuseliste kuusepuistute kasvu soodustamine, juuremädanikunakkusega kuusikute lankidele uute kuuskede istutamine ning mädaniku ja kuuse-kooreüraski leviku soodustamine valede metsamajanduslike võtetega, samuti kuuse-kooreüraski levikule suure hilinemisega reageerimine, üraskivastase võitluse nime all lindude pesitsusaegsete lageraiete tegemine, kuuse-kooreüraski populatsiooni vähendamiseks langetatud püünismaterjali liiga varajane väljavedu ja eksimused kuuse-kooreüraski populatsiooni vähendamiseks tehtud metsakaitseliste võtete kasutamises on kõik suured metsamajanduslikud eksimused. Sellepärast on riigil kohustus välja töötada olukorda parandavad meetmed ja neid esimesel võimalusel rakendada.

RMK korduvad metsamajanduslikud vead on pöördumise esitajate hinnangul tekitanud kahju nii riigi- kui erasektori puiduressurssidele ning meie metsadele ja metsandusele tervikuna. Ehkki käesolevas pöördumises keskendutakse eelkõige riigimetsa majandajate tegevuse metsamajanduslikele külgedele, rõhutatakse, et vähemalt samavõrra oluline on erakorraliste raiete negatiivne mõju ökosüsteemidele ja metsaliikide käekäigule. Seepärast seame RMK langetatud metsamajanduslike valikute tõhususe ning meie metsades tehtavate raiete heaperemehelikkuse kahtluse alla.