Leola tänava liikuva bussipeatuse juhtum on aga kummaline ning sellest kumab läbi hooletus või mõtlematus, mis kajastub mitmes punktis. Ajutine bussipeatus pandi sinna, kus see on alati ajutiselt olnud, kui Tallinna tänav on suletud. Ei arvestatud aga, et päev ajutist bussipeatust ei ole võrreldav mitme kuu pikkuse üsna püsiva ajutise lahendusega. Üpris suvaliselt üle tee jooksvad linnakodanikud valmistasid politseile muret ning peatust nihutati sobivamasse kohta ülekäiguraja juurde. Seejuures ei mõeldud, et endises kohas on nii pingid kui prügiurnid, mis peatuse kolimisega kaasa ei liigu. See tõi kaasa olukorra, et väsinud vanainimesed pidid murul istuma ja rämpsu hakati maha viskama. Olukord lahendati osaliselt ning peatusse tekkis lõpuks pink. Prügikasti jaoks ilmselt majanduskriisi tõttu raha ei jätkunud.
