Tänavu augustis aset leidval ümber Viljandi järve jooksul kõlab mitu stardipauku

Juuni hakul paika pandud plaani järgi on tänavu 1. augustil aset leidval ümber Viljandi järve jooksul kavas anda kolm starti, et osalejaid hajutada.

FOTO: Elmo Riig

Tänavune suurjooks ümber Viljandi järve tuleb teisiti: 1. mai asemel on see 1. augustil ning inimmasside hajutamiseks antakse suurjooksul mitu starti.

1. augustil tuleva ümber Viljandi järve jooksu stardinimekiri pannakse lukku siis, kui ennast on kirja pannud 2000 osalejat – see on tavapärasest registreerinute hulgast poole väiksem number. 2. juuni seisuga aga on veel sadakond vaba kohta.

Suurjooksu korraldustoimkond töötab võistlust ette valmistades teadmises, et kehtivad reeglid lubavad vabas õhus teha kuni 1000 osalejaga üritusi. Seega on juuni hakul paika pandud plaani järgi kavas 1. augusti jooksule anda kolm starti, et osalejaid hajutada.

"Praeguse kava järgi võiksid esimesed jooksjad startida kell 11 ning järgmised oleksid lõuna ajal ja pärastlõunal," pakkus ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. "Ma rõhutan, et see kõik on plaan, mis arvestab praegu kehtivaid reegleid. Kui riik peaks kitsendusi leevendama või karmistama, peame oma plaani ümber vaatama."

Korraldustoimkond ei ole jooksu juhendit veel ümber teinud ning see loodetakse paika saada juuli alguseks. "Kindlasti järgime valitsuse reegleid ja terviseameti soovitusi," kinnitas Jürisson.

Jooksu korraldamine kolme stardiga annab võimaluse jooksjaid hajutada. Selleks ajaks kui üks grupp saab lähte, on teised juba lõpetanud või lõpetamas ning osalejate üksteisega kokku puutumine on viidud võimalikult minimaalseks. «Palume ka lõpetanud sportlastel pärast finišeerimist võimalikult kiiresti võistlusalalt lahkuda ning publikut staadionile ei lubata,» selgitas Jürisson praegu paika pandud reegleid.

Jooksu ajal ei pakuta trassi peal juua ning võistluse järel ei ole staadionil toitlustamist. Autasustatakse vaid jooksu üldarvestuse parimaid mehi ja naisi, vanusegruppide parimatele tänavu karikaid ei ulatata. Iga lõpetanu saab meenemedali. Päev enne suurjooksu staadionil lastevõistlusi ei peeta ning ära jääb ka teatejooks.

Jooksu toimkond arvestab edasisi plaane seades pidevalt võimalusega, et praegu kehtivaid reegleid leevendatakse ning jooksjad saab ikkagi kell 12 lubada ühisstardist rajale ja avada ka vähemalt ühe joogipunkti. Samas ollakse ka valmis, et 1. augustiks on reegleid karmistatud ning jooksule starti anda pole võimalik.

"Et koroonaviiruse levikule mitte hoogu anda, oleme juba teinud jooksu korralduses väga palju muutusi ja loodame siiralt, et 91. jooks saab 1. augustil peetud," selgitas Jürisson.

​Korraldajad ei välista ka võimalust, et kui reegleid leevendatakse ja korraga lubatakse starti rohkem kui 1000 inimest, siis avatakse juulis jooksule registreerimine uuesti ning 1. augustil pääseb ümber Viljandi järve jooksma ja kõndima rohkem kui 2000 osalejat.

Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti vanim traditsiooniline rahvaspordivõistlus, mida peeti esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole jooks ühelgi aastal ära jäänud. Tavapäraselt mai algul olev jooks on tänavu lükatud koroonaviiruse puhangu ja viiruse leviku takistamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu 1. augustile.

Tagasi üles