Rannavalve avas suplushooaja

G4S vetelpäästjad on lisaks Tallinnale ka Viljandis ja Pärnus suplejatel silma peal hoidnud.    

FOTO: Marko Saarm

1. juunil algas enamikus Eesti randades ametlik rannahooaeg. Ligi 100 G4S-i vetelpäästjat hoiavad rannalistel silma peal 21 supelrannas, nende hulgas ka Viljandis. Vetelpäästjad on Viljandis Paala järve ääres 1. juunist  31.augustini kella 12–20 ja Viljandi järve ääres kella 10–22.

G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel rääkis, et eelmise suplushooaja põhimured olid vees end ohtu seadnud purjus mehed ja omapäi randa jäetud lapsed. 

"Alkoholijoobes inimesed peavad end sageli kõige paremateks ujujateks, aga paraku on nad kõige halvemad suplejad," rääkis Seemel pressiteate vahendusel. "Seetõttu tuleb vetelpäästjatel neid rannas manitseda ning sõnakuulmatuid uppumisohust päästa." 

Ta tuletas meelde sedagi, et koolieelikuid jäetakse liiga kergekäeliselt randades omapäi.

"Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad. Väikeste laste kirg on maailma avastada, kuid ohte nad veel ei taju. Rannavalvuritel tuleb päästma minna reeglina neid lapsi, kes on järelevalveta jäetud. Koos vanemaga vees mängiv noor pereliige üldiselt hätta ei satu," nentis rannavalve juht.

Seemel juhtis tähelepanu randades vette pandud poidele, mis tähistavad ujumisala. Poide piiri sees on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb üldjuhul vetelpäästjate vaatevälja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele.

Endiselt palutakse Eestis viirusohu tõttu kinni pidada 2 + 2 reeglist ja seda ka rannas. 

"Palume suhtuda mõistlikult, kui lähete rannavalvurilt infot küsima ja ta soovib teiega kaks meetrit distantsi hoida. Üldiselt eelistavad Eesti inimesed rannas teistega pikivahet pidada, mistõttu ei tohiks 2 + 2 reeglist kinnipidamisega probleemi tekkida," ütles Seemel.

Tagasi üles