Kriisiaja helgem pool: Viljandi varjupaigas üle kahe ja poole aasta elanud kass leidis kodu

Alice Lokk
, reporter
Copy
Möödunud aasta sügisel käis Sakala tutvumas Viljandi varjupaiga staažikamate elanikega. Toona 600 päeva varjupaigas elanud Edikut oli fotograafil üsna keeruline kaamerasilma ette saada.
Möödunud aasta sügisel käis Sakala tutvumas Viljandi varjupaiga staažikamate elanikega. Toona 600 päeva varjupaigas elanud Edikut oli fotograafil üsna keeruline kaamerasilma ette saada. Foto: Marko Saarm

Kõige kauem Viljandi varjupaigas kodu ootanud kass viibis seal kokku üle 800 päeva, mis on üsna tavatu. Möödunud reedel leidis varjupaiga kõige staažikam karvakera Edik endale lõpuks omaniku.

Sakala kirjutas möödunud aasta oktoobris Viljandi varjupaiga loomadest, kellel on raskem kodu leida kui teistel. Üldiselt pääsevad loomad uude koju kiirelt, kuid on ka neid, kes peavad varjupaigas olema kauem. Põltsamaalt leitud oranži kassi Edikut, kes oli toona Viljandi varjupaigas elanud üle 600 päeva, kirjeldas varjupaiga juhataja Siiri Mängli kui väga arga. Ta ütles, et inimesi Edik pelgab, kuid üksi olles jalutab ta rõõmuga toas ringi. Mängli arvas, et uues kodus võib kassi iseloom muutuda, sest seal ei pea ta kellegagi konkureerima ega teisi loomi kartma.

Siiri Mängli ütles, et koroonakriis on mõjunud varjupaikadele ülihästi. "Et külastajaid lasti varjupaika sisse ainult erikokkuleppel, siis loomad hakkasid tundma end hoopis teistmoodi. Nad julgesid end näidata. Kõikidest varjupaikadest on läinud koju sellised loomad, kes on hästi kaua sees olnud," rääkis Mängli.

Uued omanikud olid valinud Ediku välja varjupaiga kodulehelt. "Kõigepealt vaatasime teda läbi ukseklaasi. Hoiatasin neid, et kui me ruumi siseneme, läheb see kass kohe peitu. Nad läksid kassituppa ja Edik panigi kohe minema. Ma ütlesin, et niipea kui toast väljume, läheb ta kohe tavapärasele kohale magama. Täpselt nii juhtuski," kirjeldas Mängli.

Omanikud varusid paar päeva kassile vajalike asjade ostmiseks aega ning tulid Edikule järele möödunud reedel. "Nüüd oleme saanud neilt väga palju tagasisidet, nii pilte kui videoid: Edik nurub pai!"

Mängli sõnul vajavadki keerulisema iseloomuga loomad kanatlikku meelt ja rahulikku lähenemist. Ediku kojuminek näitab, et ka väga arglikud ja esmapilgul keerulised loomad leiavad kodu. "Igaühe jaoks on kuskil keegi," märkis varjupaiga juhataja.

Mängli sõnutsi on varjupaigas praegu üks koer, kes on seal natuke keerulise iseloomu tõttu viibinud keskmisest kauem, kuid ka tema saab lähipäevil uude koju. "Pikaajalisi kasse praegu rohkem polegi. Kõige kauem sees olijad on eelmisel aastal püütud."

Varjupaikade mittetulundusühing, mille alla kuulub ka Viljandi loomade varjupaik, kirjutas oma Facebooki lehel, et karantiini ajal hakkas järjest staažikaid varjupaigaloomi uutesse kodudesse minema, sest rahus ja vaikuses said nad näidata, kes nad tegelikult on. Üle Eesti leidsid endale uue omaniku 900 päeva Valga varjupaigas olnud koer Liisbet, 244 päeva Võru varjupaigas olnud koer Sulli, 580 päeva Virumaa ja Tallinna varjupaigas olnud koer Roi, 386 päeva varjupaigas olnud koer Erki, 289 päeva Läänemaa varjupaigas olnud kass Täpik ning 296 päeva varjupaigas olnud koer Elaine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles