Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2012/01/09/908060t1hf2ea.jpg)
Kui seni on Viljandimaal rajatud lüpsiplatsidega lehmalautu, siis eilsest on Saarepeedi vallas Parduse talus avatud ülimoodne robotlaut, mis pererahva raske töö kõvasti kergemaks muudab.
Varem oli talus kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Moodsas laudas juhib toimingut arvutisüsteem, millel hoiab silma peal hiljuti maaülikooli lõpetanud perepoeg Tiit Malõh. Tema sõnutsi lüpsab DeLavali lüpsirobot loomi kaks kuni neli, keskmiselt aga kaks ja pool korda päevas.
«Mida suurem on toodang, seda rohkem lüpsikordi arvuti lehmale võimaldab,» selgitas ta. Loomad, kes lähevad puhkealale, suunab tark värav kas lüpsma või puhkama.
Samuti määrab arvuti kindlaks selle, kui palju lüpsmas olev loom lisajõusööta saab: parema toodanguga lehm saab rohkem nosimist. Just pakutav jõusööt on põhjus, miks loomad meeleldi lüpsiroboti juurde lähevad. Nagu perenaine Heli Malõh ütles, on seal vahel isegi järjekord ning söakamad kipuvad ette trügima.
Uues laudas on lehmad vabapidamisel. Söötmistsoonis saavad nad vabalt ringi jalutada ja nosida miksersööta, kus silo hulka on segatud jahu, soola ja mineraalaineid. Arvutisüsteem juhib lisaks lüpsirobotitele sõnniku eemaldamist. Samuti on kaks automaatset sügamisharja.
Aasta tagasi oli Heli ja Vladimir Malõhi talus 75 lüpsilehma. See arv on tõusnud 90-ni ja aasta lõpuks loodetakse piimaandjate hulka 150-ni. Just niipalju jaksavad lüpsta kaks värskelt soetatud lüpsirobotit.