Teine maailmasõda räsis Viljandimaad tublisti

Kuigi 1944. aasta kahjutuli oli säästnud raekoda, nägi Viljandi isegi mitu aastat pärast suurpõlengut välja nagu kummituslinn. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

75 aastat tagasi ehk 1945. aasta mais lõppes teine maailmasõda Euroopas natsirežiimi alistumisega, kuid sõja lõpp ei toonud kaasa kaua oodatud vabadust.

Sõjaajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak kinnitas, et 9. mai 1945 ei tähendanud Eestile vabanemist.

"Üks okupatsioon asendus teisega ja see oli meile hulga karmim, sest see hävitas nii Viljandimaal kui Eestis oluliselt rohkem kui kolm aastat kestnud Saksa okupatsioon," rääkis Pihlak. "Sakslased ajasid küll ornungit taga ja keerasid kruve koomale, aga nad ei tahtnud Eestit hävitada. Nõukogude okupatsioon tõi kaasa totaalse hävingu. Kui takkajärgi mõelda, on üldse ime, kuidas sellest lõpuks välja murda suudeti."

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. Vahetult enne seda oli sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt ning Eestisse tulnud sisse Vene väed.

"Suuremad kaotused järgnesid 1940. aasta suvel, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti ning algasid arreteerimised. 1941. aasta juunis tuli küüditamine, mis puudutas Viljandimaad karmilt," rääkis Pihlak ja täpsustas, et Viljandimaa territoorium oli tollal teistsugune kui praegu.

1941. aastal sai tugevasti kannatada Mõisaküla. 1941. aasta juulis süütasid põgenevad venelased Viljandis Eesti Panga hoone, kus asus telefonikeskjaam. Samal aastal hävis praeguse Viljandi kultuurimaja kohal seisev hoone, kus siis paiknes Ugala teater. Rinne jäi pidama Põhja-Viljandimaale, eriti kõvasti said lahingutes kannatada Põltsamaa linn ja Imavere kant. Pihlak nentis, et 1941. aasta oli maakonnale päris ränk. 

Saksa okupatsioon kestis 1944. aasta sügiseni. 1944. aasta sügisel põles lagedaks suur osa Viljandi kesklinnast. Veel hullemini käis väikeste linnade Põltsamaa ja Mõisaküla käsi.

"Maakonnas tervikuna oli häving tuntav," nentis Pihlak. "1944 jõudsid punaväelased uuesti tagasi. 1949. aastal tuli taas küüditamine."