Koroonaviiruse levikut piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut
7. mai 2020, 08:56
Sel aastal on enamiku nakkushaiguste levik Eestis olnud eelmise aasta sama ajaga võrreldes väiksem, kasvanud on aga haigestumine näiteks läkaköhasse ja puukborrellioosi.
Terviseameti pressiteate kohaselt on soolenakkustesse haigestumise kogusumma praeguste andmete põhjal vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal ajal Eestis registreeritud 771 haigusjuhtu, siis sel aastal on neid registreeritud 534. Soolenakkuste alla liigituvad kampülobakterenteriit, šigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus ja Norwalk-viirusnakkus. Väikest kasvu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi haigestumises.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut vaktsineeritus, hügieeniharjumused ja läbikäimistihedus. "Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt paranenud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist," lausus ta.
Gripi levik oli tagasihoidlik ka enne eriolukorda
Seekordne, 2019. aasta oktoobris alanud gripihooaeg on terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul olnud üks viimase 15 aasta leebemaid. Võimalike põhjustena tõi ta samuti välja suurenenud vaktsineerituse, paranenud kätehügieeni ja sotsiaalse distantseerumise. "Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ega ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on aga tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem," nentis Sadikova. Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on sel aastal maksimaalne haigestunute arv nädalas olnud 4078, eelmisel hooajal oli oli see 6424.
Sel hooajal on raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeritud 577 inimest, hooajal 2018/2019 oli mai alguseks sel põhjusel haiglaravi vajanud 1662 inimest. Intensiivravi on sel hooajal vajanud 21 inimest, eelmisel hooajal vajas seda 130 inimest. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 haigestunut, hooajal 2018/2019 lahkus meie seast gripi tõttu 57 inimest. "Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haiglaravi vajanud patsientide arv 65,3 protsenti, intensiivravi vajanute arv 83,8 protsenti ning surnute arv 78,9 protsenti," ütles Sadikova. Tema sõnade kohaselt võib näiteks gripi põhjustatud surmajuhtude vähenemise oluliseks põhjuseks olla ühe riskirühma ehk hooldekodu elanike vaktsineerimine. "Riskirühmade vaktsineerimine aitab alati vähendada nii haigestumist kui suremust."
Läkaköhasse haigestumine on kasvanud
Piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkushaigustest on kaks korda suurenenud haigestumine läkaköhasse: kui 2019. aasta samal ajavahemikul registreeris terviseamet Eestis 17 juhtu, siis tänavu on registreeritud 36 juhtu. Ülejäänud piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkustest on märgatavalt vähenenud haigestumine tuulerõugetesse ja pneumokokknakkusesse. Leetreid oli 2019. aasta maikuuks registreeritud 11 juhtu, sel aastal leetrijuhte Eesti registreeritud pole.
Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusjuhtude arv on suurenenud seitse protsenti, tänavu on sarnaselt mullusega registreeritud ka üks puukentsefaliidi haigusjuht.
HIV-nakkusi on registreeritud enam kui viiendiku võrra vähem, samuti on kolm korda vähenenud haigestumine gonokokknakkusesse ja enam kui viiendiku võrra klamüüdiasse. Registreeritud krooniliste B- ja C-viirushepatiitide arv on suurenenud ning seetõttu on hepatiitide üldarv suurenenud 20 protsenti. Enam kui 40 protsenti rohkem ??? on eelmise aasta võrreldava perioodiga registreeritud haigestumist süüfilisse.
Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärk on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.