Paljud toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale ehk OTT esimesel kohtumisel osalejad kinnitasid, et kohalike talusaaduste ostmise või müümise kõrval soovivad nad toetada maaelu säilimist.
Toiduvõrgustik tekitas suurt huvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Männiku metsatalu parkla oli pühapäeval autosid täis: kohale oli tulnud üle poolesaja põllumajandussaaduste tootja ja tarbija. Kõik nad olid huvitatud Viljandimaal pead tõstvast liikumisest, kus kohalikud talusaadused jõuavad otse tootjalt tarbijale.
Et säärane organiseeritud toiduvõrgustik on Viljandimaa inimestele veel üsna võõras, tutvustasid seltsingu OTT eestvedajad Prantsusmaa näitel selle süsteemi põhimõtteid.
Selgitava osa järel said ennast tutvustada kõik 33 tootjat, kes olid võrgustikus juba registreerunud või uudistajana kohale tulnud. Paljud talunikud olid välja pannud oma kauba näidised, nii et huvilised said neid pauside ajal uurida ja proovida.
Vajalik koostöö
Viiratsi valla Everti 2 talu perenaine Kadri Vollmann ütles oma laua juures askeldades, et see üritus on millegi uue ja pöördelise algus. «Tundub, et praegu on aeg niisuguseks algatuseks küps: on näha, et tarbijad tulevad sellega kaasa,» lausus ta.
Vollmanni sõnul on kindlasti inimesi, kes ei hakka kunagi maalt toodud kaupa ja mahetoitu ostma, kuid samas on palju neid, kes seda väga hindavad ning väldivad võimaluse korral marketeid.
«See võrgustik on inimestele, kes soovivad Eesti taluelu säilitada,» rääkis ta. «Me ei võitle suurtootjate vastu, aga tahame, et ka väiksematele tootjatele jääks tegutsemisvõimalus.»
Lambakasvatusega tegeleva Murese talu perenaine Mirja Arm ütles hoidiseid proovides, et talle meeldivad võrgustikus tehtav koostöö, tervisliku toidu propageerimine ning talutöö väärtustamine. Murese talul oma toodangu müümisega muret pole, pigem on soovijaid rohkem, kui lambaliha jätkub.
«Olen siin just sellepärast, et mulle meeldivad see liikumine ning võimalus teiste tootjatega suhelda. See on ka protest suurte kettide ja suurtootmise vastu,» kõneles Mirja Arm. «Kui meil võrgustiku kaudu ostjad tekivad, siis küllap leiame neile ka lambaliha.»
Uut ettevõtmist oli tulnud uudistama Sillar Korsar osaühingust Mulgi Kartul. «Meil on küll aastatega välja kujunenud oma klientuur, kuid kui võrgustik tööle hakkab, võiksime selles osaleda,» kinnitas mees, kelle ettevõte kasvatab ja koorib kartuleid.
«Väiketootjatel on raske suurtesse kettidesse pääseda, sest me ei saa anda selliseid koguseid, kui nõutakse, ning väikeselt pinnalt ei suuda me ka nii madala hinnaga toota,» selgitas ta. «Aga ega siis kõik saa linna punnata, mõned peavad maale ka jääma.»
Teeb elu kergemaks
Viljandlannad Merike Kuivits ja Katrin Tambet olid tulnud uurima, kuidas nad võrgustiku kaudu talutoitu osta saaksid.
«Loodetavasti teeb see minu elu natuke lihtsamaks, kui saan kogu kauba ühest kohast kätte. Siis ei pea mööda ostupaiku seiklema,» arutles Merike Kuivits.
«Käin sageli Viljandi turul, kuid seal on kaubavalik ikkagi piiratud — näiteks talvel ei saa osta isegi eestimaist köögivilja,» lisas Katrin Tambet. «Toiduvõrgustikust saaksin kõik vajaliku. Mul on suur pere ja mulle meeldib kodus süüa teha, mingit valmistoitu või pooltooteid ei tarbi me enam ammu. Eelistan värskeid ja armastusega kasvatatud toiduaineid.»
Merike Kuivits tõi võrgustiku plussina esile veel selle, et toiduainete tootjat on võimalik paremini tundma õppida. «Kindlasti on see maailmavaate küsimus — tahame maaelu toetada,» kinnitasid viljandlannad.
Kohtumise lõpuks lepiti kokku, et toiduvõrgustiku kaubakohtumised hakkavad aset leidma Viljandi turu esises parklas neljapäeviti kell 17.30. Seal jagavad tootjad laiali kauba, mis on neilt lepingute järgi varem tellitud ja mille eest on juba makstud.
Esimesed lepingud
Toiduvõrgustiku eestvedaja Anu Johani sõnul sõlmiti pühapäeval umbes 80 lepingut, millest paljud vajavad veel paberil vormistamist.
Huvilised saavad võrgustikuga liituda igal ajal OTT-i blogi kaudu, mis on internetiaadressil http://viljandiott.blogspot.com.
«Talutooted on kindlasti odavamad kui ökopoodides, kuid kallimad kui Säästumarketite kaup,» prognoosis Anu Johani. «Samas on talusaaduste toiteväärtus ja kvaliteet sootuks teine kui Poolast toodud kaubal.»
Tartu Lõunakeskuse taluturu tegevjuht Merle Vall, kes samuti osales pühapäevasel üritusel, kommenteeris viljandlaste pingutusi aga nii: «Kui vaadata eestvedajate entusiasmi, on lootust, et võrgustik hakkab tööle. Põhisissetulek see tootjatele kindlasti pole, kuid usun, et see jääb neile heaks toetajaks.»
ARVAMUS
LEMBIT KRUUSE,
Viljandi maavanem
Selline võrgustik jääb kestma siis, kui tootja ja tarbija vahel tekib usaldus. Siin on peidus päris suured võimalused: pakutakse uusi maitseelamusi, uusi tooteid, paindlikkust ja suhtlemist. Usun, et tarbijate elu muutub selle tõttu mitmekülgsemaks.
Üks hea väike taluturuke kuluks ka ära, kas või mõne kaubanduskeskuse ette.