Kui seni on Viljandimaal rajatud lüpsiplatsidega lehmalautu, siis eilsest on Saarepeedi vallas Parduse talus avatud ülimoodne robotlaut, mis pererahva raske töö kõvasti kergemaks muudab.
Pardusel startis maakonna esimene robotlaut
10. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem oli talus kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Moodsas laudas juhib toimingut arvutisüsteem, millel hoiab silma peal hiljuti maaülikooli lõpetanud perepoeg Tiit Malõh. Tema sõnutsi lüpsab DeLavali lüpsirobot loomi kaks kuni neli, keskmiselt aga kaks ja pool korda päevas.
«Mida suurem on toodang, seda rohkem lüpsikordi arvuti lehmale võimaldab,» selgitas ta. Loomad, kes lähevad puhkealale, suunab tark värav kas lüpsma või puhkama.
Lehmadele meeldib
Samuti määrab arvuti kindlaks selle, kui palju lüpsmas olev loom lisajõusööta saab: parema toodanguga lehm saab rohkem nosimist. Just pakutav jõusööt on põhjus, miks loomad meeleldi lüpsiroboti juurde lähevad. Nagu perenaine Heli Malõh ütles, on seal vahel isegi järjekord ning söakamad kipuvad ette trügima.
Uues laudas on lehmad vabapidamisel. Söötmistsoonis saavad nad vabalt ringi jalutada ja nosida miksersööta, kus silo hulka on segatud jahu, soola ja mineraalaineid. Arvutisüsteem juhib lisaks lüpsirobotitele sõnniku eemaldamist. Samuti on kaks automaatset sügamisharja.
Aasta tagasi oli Heli ja Vladimir Malõhi talus 75 lüpsilehma. See arv on tõusnud 90-ni ja aasta lõpuks loodetakse piimaandjate hulka 150-ni. Just niipalju jaksavad lüpsta kaks värskelt soetatud DeLavali lüpsirobotit. Nende soetamise mõte oli sündinud talu meespoolel Rootsis punase karja näitusel uuemat karjapidamist kaedes.
Pikk ülesehitustöö
Uus laut kerkis kunagise 400-kohalise pullilauda asemele. Vanast jäid alles vaid seinad, kõik muu, sealhulgas olmeplokk ja piimaruum, ehitas osaühing Vormsi Ehitusmeistrid. Lauda kõrvale rajati moodne sõnnikuhoidla. Investeering oli miljon eurot, sellest 40 protsenti tuli põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt, ülejäänu laenust ja senistest säästudest.
Malõhid hakkasid Pardusel loomi pidama 1993. aastal. Kolhoos oli laiali läinud, aga laudas oli veel paarkümmend lehma. Hooned ja loomad ostsid nad osakute eest. Siitpeale on rasket tööd tehtud. Jupp aega maksti võlgu ja soetati talupidamiseks vajalik tehnika.
Heli Malõh ütles, et võõrast tööjõudu on kasutatud minimaalselt. Varem on abiks olnud lüpsja ning raamatupidaja, nüüd, kui lapsed on suured, saadakse hakkama vaid oma perega.
Elu muutub kergemaks
Viimastel aastatel aitas perenaisel lüpsta kas abikaasa või maaülikooli lõpetanud tütar Janne, kes elab Parduse lähedal ja teeb talule ka raamatupidamist. Hommikul tuli lüpsiks lauta minna juba kell pool viis ja õhtu poole kella kolme paiku. Kummalgi korral kulus lüpsile kuni kolm tundi. Lisaks tuli sööta ette anda ning kanda hoolt vasikate ja mullikate eest. Magama mindi kella kümne paiku õhtul.
Heli Malõhi jutu järgi telerivaatamiseks ja muudeks meelelahutusteks varem mahti ei olnud. Kui raske lüpsitöö teevad ära robotid, saab pererahvas hommikul kauem magada ning ka muidu jääb aega rohkem.
Enamikku loomi lüpstakse varasemast rohkem ja seega peaks piimatoodang veidi kasvama. 2010. aastal andis talu punane kari 7611 ja 2011. aastal 7900 kilogrammi piima lehma kohta. Karja laiendades osteti ka musta-valgekirjusid Holsteini lehmi ning seegi peaks toodangut suurendama. Piim läheb ülepäeviti tulundusühingu Mulgi Piim kaudu E-Piima Põltsamaa juustutööstusse.
Parduse talul endal on 252 ja koos rendimaaga kokku 400 hektarit maad. Viiendikul sellest kasvab mets. Haritavast pinnast enamik on odra, nisu ja kaera all. Kari vajab söödaks nii vilja, silo kui karjamaarohtu.
DeLavali piirkonna juht Mati Kütt ütles, et Eestis on see firma müünud 60 lüpsirobotit, umbes teist sama palju on kasutuses teiste firmade roboteid. Ta uskus, et kui hästi hooldada, saab roostevabast terasest masinaid kasutada pikka aega ja need vananevad enne moraalselt kui füüsiliselt. Samasugused aparaadid on töös olnud üle kümne aasta.
Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask ütles, et sellise lauda rajamine teeb pererahvale au. Maavanem Lembit Kruuse kiitis Parduse talu julguse eest ning avaldas arvamust, et just niisuguste uuenduslike ettevõtete päralt on tulevik.