Kriisist saame sõbralikkuse ja abivalmidusega üle

Peeter Rahnel Foto: Marko Saarm / Sakala

KOGU MAAILMAS möllav pandeemia ei hooli riigipiiridest, inimeste vanusest, soost ega rahvusest. Sellest põhjustatud enneolematu kriis on tabanud valusalt ka Viljandimaad ja minu koduvalda Mulgi valda. See puudutab tervishoidu, haridust, kultuuri, sotsiaalset kaitstust ja ettevõtlust. See paneb proovile inimsuhteid.

Peame tõdema, et sellest salaja ligi hiilinud haigusest saame üle ainult üheskoos. Peame olema positiivsed ja samas ülimalt hoolikad oma tegudes ja käikudes. Valitsus, eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik ja eriolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popov on suutnud kogu riiki innustada. Riigihalduse ministrile Jaak Aabile pandud peaaegu võimatuna tundunud ülesanne hankida viirusekaitsevarustust on üheskoos välisminister Urmas Reinsalu ja meditsiiniasutuste varustuskorraldajatega saanud lahenduse. Raskeks tegi varustuse saamise see, et riigid varustavad kaitsevahenditega esmalt ikka oma rahvast. Ja pole vaja apteekides müüdavaid maske põlastades tolmumaskiks kutsuda. Neid kandes oleme ise rohkem kaitstud ja väldime ka teiste hirme, kui nõutavast 2 + 2 piirangust avalikus ruumis kinni peame ja korrektselt käsi peseme.

Riigikogu võttis vastu 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Valitsuse loodud 2,6 miljardi eurone abimeetmete pakett toob leevendust nii majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse lisaraha kokku 130 miljonit eurot investeeringuteks ja koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks. Lisaks toetatakse maaettevõtlust maaelu edendamise sihtasutuse laenude kaudu 200 miljoni euro ulatuses. Need sammud aitavad kindlasti maapiirkondadel kriisiaja üle elada.

VASTUVÕETUD MEETMED peavad Eesti inimesi ja riiki meid tabanud kriisist välja tooma. Riik kavandab koroonaviirusevastase võitlemise kulude kompenseerimiseks eelkõige meetmeid, mis on seotud sotsiaalsüsteemiga. Vajadusel tuleb ka karantiinis olevatele inimestele mingeid teenuseid pakkuda suuremas mahus. Vajadusel abistada inimesi toidu ja ravimitega.

Majandusprognoos näitab ilmselget kohalike omavalitsuste tulude vähenemist. Omavalitsuste tulubaasi kahanemist kompenseerib riik 30 miljoni euro ulatuses. Toetatakse uusi investeeringuid 70 miljoni euroga ja eraldatakse teede remondiks lisaraha 30 miljoni euro ulatuses. Tagatakse töötukassa ja haigekassa vajalikud summad ning oma osa saavad toetuste ja garantiide jagamiseks ettevõtluse arendamise sihtasutus, maaelu edendamise sihtasutus ja KredEx. Kütuseaktsiise vähendatakse, et nii transpordisektor kui kodumajapidamised ja ettevõtlus saaksid leevendust ning kriisist väljumine oleks veondusele valutum. Suurendatakse omavalitsuste võimalust kriisiga toimetulekuks laenu võtta.

Mulgi vald hakkas juba eriolukorra kehtestamise eel tulusid ja kulusid kokku arvama ning võimalikke kokkuhoiukohti planeerima, et mitte töötajate palkade kallale minna. Kummaliselt kõlas opositsioonierakonna juhtivpartei juhi Kaja Kallase soov ETV «Esimeses stuudios», et avaliku sektori palku vähendataks. Kas meditsiinitöötajad, õed ja hooldustöötajad, õpetajad, päästjad, politseinikud ja teised ei vääri tõesti oma palka? Kokkuhoid nende palkade arvelt on lubamatu.

Selge see, et töötasude vähendamine halvendaks tunduvalt perede toimetulekut. Valitsus on esitanud eriolukorrast väljumise plaani, mis võimaldab järk-järgult naasta normaalse elurütmi juurde. Kui vaatame lahtiste silmadega meid ümbritsevaid Euroopa riike ja ka muud maailma, siis näeme, et meil on viirusest tingitud eriolukorraga hästi toime tuldud. See on tänu valitsuse ja riigikogu kiirele ja tõhusale reageerimisele ning eelkõige tänu meie inimeste hoolsusele.

Olgem sõbralikud ja abivalmid, täitkem eriolukorrast tulenevaid nõudeid! Nii saame üheskoos kriisist üle!