Meedia, mida sa teed heade mõtetega?

Heino Laiapea Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

28. APRILLI «Ringvaates» maaeluminister Arvo Alleriga tehtud intervjuu pani mindki kuumal teemal sõna sekka ütlema. Muidu ju hea saatejuht Marko Reikop oli kahjuks selgelt mõjutatud varem meedias ilmunud kallutatud arvamusavaldustest Alleri idee kohta saata koolilapsed põllule appi.

Arvamusliidrid on maaeluministri ideed tõlgendanud kaunis ühekülgselt. Kui ettepaneku teinuks näiteks Reformierakonna esindaja, oleks meedia suhtumine ilmselt teistsugune. Näiteks algatus «100 teraviljapeenart» kui kingitus Eestile näitas, et on täiesti võimalik tekitada noortes huvi aiapidamise kui praktilise ja loomingulise tegevuse vastu. Kaks aastat kestnud teraviljapeenarde projekti kokkuvõte kajastub ka seitsmel näitusel. Just praeguse maaeluministri Arvo Alleri vahendusel sai näiteks Ida-Virumaa projekti tarbeks ühe seemnekomplekti. Peenrarajajaid jätkus igasse maakonda.

Eksministrite Helir-Valdor Seedri ja Urmas Kruuse halvustav suhtumine sotsialistlikku põllumajandusse kahjustab praeguse põllumajanduse mainet. Oma eelkäijate töö salgamine näitab väiklust ja tahet ainult iseennast upitada. Sama näitavad rünnakud praeguse maa­eluministri vastu. Kahju, et hästi vaadatav saade «Ringvaade» seda võimendab.

Arvo Aller selgitas ju rahulikult oma ettepaneku olemust. Õpilaste kaasamine põllutöödele oleks hea töökasvatus ja üks kogemuste omandamise viis. See poleks üldine sunniviisiline põllule saatmine.

Vastutus oma tegevuse eest peab eelkõige jääma töö tegijale ehk siis õpilasele. Noore põlvkonna tööharjumuste kujundamise aeg on aga kahjuks mööda lastud. Noori juhendada ja õpetada ainult pingelisel koristusperioodil pole võimalik. Küll aga oleks võimalus just vabatahtlikest moodustada senisest palju enam õpilasmaleva rühmi. Need, kes põllutööoskused omaks võtavad ja töö vastu huvi tunnevad, saaksid edukalt sügisel jätkata.

Muide, 1999. aastal meelitasin Sakala ajakirjanikuna vanglate ameti peadirektori asetäitjalt Meelis Tanielilt välja arvamuse, et vangid võiksid ise endale toitu kasvatada («Vangid võiksid ise oma toidulaua eest hoolitseda» 1999. aasta 12. augusti Sakalas). Pärast selle loo ilmumist sai too ametimees nahutada, et julges sellist ennatlikku arvamust avaldada.

Eestis ongi paraku suund pigem selle poole, et täiskasvanud minetaks igasuguse tööoskuse ja noored ei õpikski üldse töötama. Ajakirjandus oli varem vangide põllupidamise idee samuti naljaks pööranud. Kas ehk ka praegu ei püüa ajakirjanikud pressida oma küsimustega vastajatelt välja just selliseid vastuseid, mida nad ise õigeks peavad?