Peeter Espakist on saanud karmide piirangute toetaja. Margus Tsahkna, kelle katse pärast IRL-ist (nüüdne Isamaa) lahkumist erakonna Eesti 200 abiga parlamenti jääda ebaõnnestus, propageerib (koos lauljate, näitlejate ja teiste tuntud inimestega) maski kandmist. Poliitikast taandumise järel maandus Tsahkna lõpuks ametlikult aktsiaseltsi Semetron, kelle huvide eest ta seisis juba 2018. aastal parlamendis moodustatud kaitsetööstuse toetusrühma esimehena. See meditsiinitehnika ja -tarvikute müügile keskendunud ettevõte tegeleb ka kaitsejõududele mõeldud mobiilsete välihaiglate varustamisega, kuid on saanud Eestis viimasel ajal rohkem tuntuks maskide sissetoojana. Tsahkna on nüüd tegutsenud Semetroni müügiesindajana.
Läbipaistvuse huvides tuleb siinkohal märkida, et Semetroni üle on valitsev mõju investeerimisühingul UP Invest, millel see on ühtlasi Sakala väljaandja Postimees Grupi üle. UP Invest ise on omakorda MM Grupi kaudu Margus Linnamäe valitseva mõju all. On ütlematagi selge, et käesoleva arvamusloo valmimisel ei omanud need asjaolud absoluutselt mingit mõju.
KAHTLEMATA ON ÕIGUS neil, kelle väitel aitab maski kandmine (kui sellega ei kaasne ülemäärast turvatunnet, mis muudab muus mõttes hooletuks) ohjeldada viiruste levikut. Ka burka võeti ühe hüpoteesi kohaselt kunagi kasutusele selleks, et kaitsta nägu liivatolmu ja kõrvetava päikese eest. Hiljem aga on sellest saanud paljudele usuküsimus. On teada, et Euroopas kannavad burkat valdavalt sellised naised, kes on ise islamisse pöördunud. Neile seostub see just religiooniga.
2010. aastal sai Prantsusmaast esimene Euroopa riik, kus burkakeeld heaks kiideti. Rahvusassamblees hääletas selle vastu ainult üks liige, paremtsentristlike vaadetega Daniel Garrigue. «Kogu meie juriidiline süsteem ja ühiskonnakäsitlus on rajatud tasakaalule avaliku korra ja isikuvabaduste vahel. Ma arvan, et eelnõu teksti autorid ei mõistnud, kui põhjapanev on see muudatus, mis tõukab meid teistsuguse filosoofilise lähenemise poole, mille puhul ühiskond hakkab suruma oma liikmetele peale käitumist,» selgitas ta oma otsust siis katoliiklikule päevalehele La Croix. «Äärmusliku käitumisega võideldes riskeerime nüüd sellega, et libiseme totalitaarse ühiskonna poole.»
Samas tunnistas Garrigue, et teatud olukordades ja kohtades on burkakeeld siiski põhjendatud. Isikute tuvastamine peab olema võimalik kõikjal, kus see on vajalik. Paraku ei võetud tema muudatusettepanekuid kuulda.
KUI NÜÜD TAHETAKSE teha maskikandmisest Eestis sotsiaalset normi (seda võib-olla väga pikaks ajaks, sest mõne hinnangu kohaselt võibki uus koroonaviirus ringlema jääda), tuleks lahendada kiiresti ära ka isikute tuvastamisega seotud küsimused. On ju selge, et maskeraad ei saa kesta kogu aeg. Vahepeal tuleb maskid eest võtta. Riik peab otsustama, kes ja millistel asjaoludel võib nüüd edaspidi nõuda, et inimene näitaks oma nägu.