Vaba mõte. Põldu narrima

«Kui see oleks minu põld, ma annaks teile kere peale,» ütles üks Viljandi näidissovhoosi töötaja, kes 1987. aastal kartulipõllul õpilaste täiskorjatud vakku tühjendas ja nende eest talonge jagas. Kartuleid vedeles kõikjal, kuhu silm ulatus, ehkki noppijad seisid selle keskel näoga, justkui oleks töö tehtud hindele viis pluss. Õnnelikud olid need, kes olid saanud endale korjemaa põlluserva, sest seal enamasti kartuleid ei kasvanud.

Sovhoosi töötaja kallas kolm vakatäit kartuleid traktorikasti ja andis vastu seitse talongi – üle kahe korra rohkem, kui oli ette nähtud. Temal oli ükskõik, kui palju neid talonge jagada. Ta võis neid kahe kasti eest ka kümme pihku pista. Lastele tähendas iga talong aga raha.