Kuidas uus viirus tekib, mis juhtub, kui koroonaviirus ära süüa ja kas selle saab kingatalla all tuppa tuua? Professor Irja Lutsar vastab

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar nendib, et koroonaviirus ei soovi inimese surma, sest ilma peremeesorganismita see hakkama ei saa. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütleb, et koroonaviirus levib peamiselt inimeste omavahelises lähisuhtluses piisknakkuse teel, aga pindadel pole sel jaksu kaua vastu pidada.

Alustades terminitest, on õige öelda, et uus koroonaviirus SARS-CoV-2 ehk SARS-2 põhjustab haigust nimega ­COVID-19. Haigetel ja tervetel pole sellest teadmisest muidugi suurt tolku, me kõik loodame, et saame viiruse suurest levikust lõpuks jagu.

Irja Lutsar, kui hea «lennuvõimega» on koroonaviirus? Öeldakse, et tubases ehk tuuletus olekus ei suuda see kahest meetrist kaugemale lenduda. Aga oletame, et nakatunud inimene hingab kortermaja üheksanda korruse aknal värsket õhku ja temast pääseb viirus lendu. Väljas puhub samal ajal tuntavalt tugev tuul, kümme meetrit sekundis. Kui kaugele võib viirus sel juhul kanduda? Kas sadu meetreid?

Sellisel moel koroonaviiruse jõudmine saja või enama meetri kaugusele on väga teoreetiline võimalus. Ega koroonaviirus ise lennata saa. Kui kaugele viirus jõuab, sõltub jõust, mis talle kaasa antakse. Rääkimise, köha või aevastamisega saadetakse viirus piiskades teele ning nõnda olenebki kõik sellest, kui kaugele piisad kanduvad.

Põhiliselt kandub koroonaviirus piisknakkusega inimeselt otse inimesele. See on haigus, mis levib eeskätt perekondades, seltskondades ja teistes inimrühmades, kus inimesed omavahel tihedalt suhtlevad. Väljaspool inimese organismi viirus paljuneda ei saa.

On tehtud laboratoorseid katseid, et väga hõredas õhus võib viirus mõne tunni hõljuda. Aga kuidas on päris elus, ma ei oska kommenteerida.

Kas olen õigesti aru saanud, et haigestumiseks peab inimene teatud koguse viirust endale sisse hingama ja kui vaid mõni üksik viirus hingamisteedesse pääseb, siis miskit ei juhtu?

Jah. Mõne üksiku viirusega saab organismi immuunsüsteem väga kiirelt hakkama.

Kui «kleepuv» on koroonaviirus? Kui viirus mõne pinna külge maandub, kas see nakkub pinnaga nagu liim või on seotud väga nõrgalt ja tõuseb iga väiksema õhuvooga taas lendu?

Viirused pole nagu klaaspallid, mis pindadel edasi veereksid. Viirus peitub piisas ja kui piisk peaks mõnelt pinnalt edasi kanduma, siis sellega koos läheb ka viirus.

Koroonaviirus on tundlik kuivamisele, madalale ja väga kõrgele temperatuurile. Kui piisk ära kuivab, hävineb ka viirus.

Kuidas koroonaviirus organismi pääseb – kas ainult seda sisse hingates? Aga silma limaskesta kaudu?

Peamiselt hingamisteede kaudu, kuid on leitud, et koroonaviirus võib inimese organismi siseneda ka silma limaskesta kaudu. Inimestel on komme oma kätega nägu katsuda ja seepärast soovitatakse sageli käsi pesta, et me käte külge jäänud viirusega ei nakatuks.

Mis juhtub, kui ma koroonaviiruse ära söön?

Seedetraktis koroonaviirus vastu ei pea, see pole talle sobiv keskkond. Kui keegi sööb koroonaviiruse ära, siis viirus sureb. Rakud, mida koroonaviirus nakatab, asuvad kopsudes. Küll on seedetraktist leitud koroonaviiruse ­RNA-d (RNA on ribonukleiinhape ehk pärilikku infot kandev molekul – toimetus).

Kas koroonaviirust on võimalik katki teha ehk lömastada? Kui autod viirusest üle sõidavad või inimesed peal tallavad, kas see läheb lõpuks katki? Või on see võimatu ning viirus kandub niimoodi lihtsalt edasi?

Koroonaviirus on väga väike, selle läbimõõt on 60–80 nanomeetrit. Ei saa öelda, et seda ei saaks katki teha, aga see hävib ikkagi põhjusel, et kuivab väljaspool inimese organismi olevatel pindadel, sealhulgas tänaval ära. Teoreetiliselt on võimalik viirus jalanõu talla küljes küll ka koju koridori kanda, kuid niimoodi haigus inimesele siiski ei levi.

Kuidas mõjuvad maapinnale kukkunud koroonaviirusele välised olud?

Koroonaviirus elab inimese hingamisteedes, sealne temperatuur on tavaliselt 34 kraadi ja see tundub talle sobivat. Välisõhus ei meeldi koroonaviirusele kõrge ega madal temperatuur ega päike, mis piisad ja seega viiruse kuivatab.

Niiske õhk peaks koroonaviirusele passima paremini. Samas on Itaalias ja Hispaanias juba ammu ilus ilm, aga koroonaviirus ikka ringleb.

Kui kaua suudab see võõras keskkonnas ehk erinevatel pindadel elada ning olla inimesele nakatumisohtlik?

Erinevate uuringute andmetel on leitud, et koroonaviirus võib pindadel püsida paar-kolm ööpäeva. Omaette küsimus on, kas nii kaua pinnal püsinud viirus on seejärel võimeline inimest nakatama. Tahan veel kord rõhutada, et koroonaviirus levib peamiselt inimeselt otse teisele inimesele, kui nakatunu räägib, köhib, võimalik, et ka lihtsalt hingab.

Neljapäeva hommikul oli Eestis tehtud 45 181 esmast koroonaviiruseproovi, millest 1592 ehk 3,5 protsenti on olnud positiivsed. Kas hirmul on suured silmad ehk mis võib olla häda enamikul proovi teinud inimestel, kel pole koroonaviirust leitud?

Meil on palju testitud ilma sümptomiteta inimesi, näiteks meditsiinitöötajaid ja teisi eesliinitöötajaid ning hooldekodude elanikke.

Inimesed, kelle sümptomid võivad viidata koroonaviirusele, võivad tegelikult põdeda mingit muud haigust. Köha, nohu ja palavikku põhjustavad märksa enam teised viirused. Grippi on lõppeval hooajal olnud meil vähe.

Varem ei käinud inimesed ju iga väiksema nohu ja köha puhul end testimas, nüüd ollakse kartlikumad ning kahtlustatakse koroonaviirust.

Kui kaua on teie arvates õige iga päev koroonahaigeid veel üles lugeda? Gripihooajal edastab terviseamet infot oma kodulehel tavaliselt kord nädalas ja ajakirjandus suhtub selle vahendamisse üsna leigelt. Kas peaksime koroonaloendust jätkama, kuni näit nulli kukub?

See on väga hea küsimus. Teiste haiguste puhul me nakatunuid iga päev kokku ei arva, küll aga loeb kogu maailm praegu paaniliselt koroonanumbreid. Võib-olla seda enam ei tehta, kui riikides hakkab eriolukord lõppema ja piirid jälle avanevad.

Kõikide koroonahaigete üleslugemine sõltub muidugi sellest, kuidas proove tehakse. Kohati ma vaatan, et meie näitajad on suuremad kui Bangladeshil. On aga üsna selge, et Bangladeshil ei ole sellist testimise võimekust nagu meil Eestis.

Mida me iga päev nende numbritega peale hakkaksime? Praegu on iselugu, meil valitseb eriolukord ning nakatunute arvu teadmine aitab ennustada, kuidas meie meditsiinisüsteem vastu peab. Seni on hästi vastu pidanud.

Kui tõenäoliselt uus koroonaviirus maailmast kaob või jääb see siiski alatiseks meiega?

SARS-1 kadus näiteks ära, aga miks ja kuidas, keegi öelda ei oska. SARS-1 ka nii laialdaselt ei levinud ja pandeemiat ei põhjustanud. Paljud arvavad, et uus koroonaviirus enam ära ei kao, sest on liiga laialt üle maailma levinud.

Praegu pole teada ka ühtki maailma riiki, kus oleks tekkinud nii-öelda karjaimmuunsus. Samuti pole infot, kui palju elanikke peab olema karjaimmuunsuse tekkeks viiruse läbi põdenud.

Kuidas uus viirus üldse tekib?

Viirused paljunevad kiiresti ja muteeruvad. Kuigi kõik mutatsioonid pole eluvõimelised, siis aeg-ajalt neile sobivaid võimalusi tekib ja nõnda sünnivadki lõpuks uued viirused. Uutele elusolenditele levides saab viirus samuti uusi võimalusi. See ei soovi peremeesorganismi surma, sest ilma peremeheta ei saa see paljuneda.

Loomaviirus ei ole inimesele tavaliselt nakkav, sest ei suuda inimese rakkudega seonduda. Mutatsiooni käigus tekivad aga uued viirused, mis on võimelised inimesele kanduma.

Kas meid praegu kimbutav koroonaviirus arenes ühes kindlas kohas ehk peremeesorganismis või võis see juhtuda juhuslikult mitmes kohas korraga?

On teada, et see viirus pärineb Hiina nahkhiirtelt. Kas see arenes algul vaid ühes kindlas nahkhiires, on iseküsimus. Pärast vaheperemeest, kelleks arvatakse olevat soomusloom, levis viirus edasi inimesele. Seejärel läks mingi aeg, kui viirus hakkas levima inimeselt inimesele.

Mida arvate väitest, et koroonaviirus on inimese tehtud? Kuivõrd keeruline või lihtne oleks inimestel selline või veel hullem viirus luua?

Paljud teadusartiklid on ümber lükanud väite, et koroonaviirus on inimeste loodud. Põhimõtteliselt oleks ka laborites võimalik niisugune viirus luua, aga ma ei oska seda kommenteerida.

Aidsi põhjustava HI-viiruse vastu on väike osa inimesi resistentsed, sest nende organismis pole selle kinnitumiseks sobilikku retseptorit. Kas võib olla, et ka koroonaviiruse suhtes on osa inimesi immuunsed ja nad lihtsalt ei haigestu?

Ma ei oska seda öelda, aga ei saa välistada. Teine teema on need inimesed, kes põevad koroonaviiruse läbi ilma sümptomiteta. Ka meil Eestis on perekondi, kelle osa liikmeid jäävad pealtnäha terveks.

Ajalooliselt pole maailmas olnud ühtki haigust, mis oleks kogu inimkonna tapnud. Isegi kõige raskemate haiguste puhul on alati neid, kes ei nakatu. Aga mis on olnud põhjuseks, seda ma öelda ei tea.