Vabatahtlikuna prügi korjamas. Prügikaste pole piisavalt, konteinerid on täis ja jäätmejaamas saad klaasikillu rehvi

Tihtipeale on just lapsed need, kes tahavad innukalt head teha ning on uued mõtlemisviisid palju kergemini omaks võtnud kui täiskasvanud. Foto: Marko Saarm

Kodus karantiinis istuda on üsna tüütu ning jalutuskäigud inimtühjemates paikades aitavad seda rasket aega üle elada. Kui tekib tahtmine kõndimise kõrval kasulik olla ja korjata prügi, mida hoolimatud on maha visanud, siis mida sellise rämpsuga edasi teha?

Männimäel elav ja lastega jalutamas käiv Viktooria Anisovets hakkas prügi korjama üsna juhuslikult. «Ehitasime ühte metsatukka onni,» selgitas Anisovets. «Seal ümber oli hästi palju prügi. Lapsed hakkasid seda kuidagi loomulikult ise korjama ja sorteerima.»

Pudelid ja plastmass korjati muust rämpsust eraldi. Kilekotid olid perel kaasas ning leitud praht viidi pärast onni ehitamist metsa alt minema ja jäeti teistele inimestele puhtam loodus.