Maailm peatuski

Ain Ostra, Vabaerakonna juhatuse liige. Foto: Elmo Riig

PEATAGE MAAILM, ma tahan maha minna. See lause on paljudele tuttav. Nüüd maailm seisabki, aga – oh õudust! – astuda ei ole kuhugi.

Kõik seisab: riigid, firmad, transport. Tulevikku varjutab tume teadmatus. Ajakirjanikud küsivad. Eksperdid vastavad, aga lisavad alati, et kuna teadmatus on suur, siis midagi kindlalt öelda ei saa. Palju vahtu, ent vastuseid pead ikka ise laest otsima. Ei teagi, mis muserdab praegu rohkem, kas teadmatus tuleviku ees või eriolukorrast tingitud isolatsioon.

Kui minna ajas tagasi, siis tõenäoliselt oli vähe neid, kes veel veebruari keskel Eestile ja ka üldisemalt Euroopale mingitki kriisi oleksid osanud ennustada. Veebruari lõpus seletas siseminister, et mingit kriisi pole ning abi saab hanerasvast ja soojadest sokkidest. Ilmselgelt kandus selline suhtumine üle suurele hulgale inimestele ja riigi valmisolek viirusega silmitsi seista oli puudulik. Kevad ju tulemas ja haned saabumas, rasva laialt saadaval. Mida aga polnud, olid maskid. Kuigi valitsuse liikmed ja muud ametipulgad kinnitasid just nagu ühest suust riigi valmisolekut kriisiks, teame nüüd, et see seisnes paaris kopitama läinud maskide kastis ja suures hulgas hämas.

RASKE ON HINNATA, kas selleks ajaks, kui valitsus kuulutas välja eriolukorra, ka tegelikult mõisteti kriisi sügavust. Praegu hinnates oli valitsuse tegevus uimane ning pigem kannustatud võimalusest iga päev meedias esineda. Igapäevased kriisikomisjoni pressikonverentsid tähendasid tihti pettumust, et midagi asjalikku ei kuulnudki. Kahtlemata tegid valitsus ja kriisikomisjon une arvelt meeletult ületunde, aga tänu hanerasvamentaliteedile jäid otsused hambutuks ja kindlasti hiljaks.

Valitsust tuleb ka kiita, sest koolide kiire sulgemine aitas tõenäoliselt ära hoida viiruse laiema leviku vanemate inimeste seas. Kaubanduskeskuste sulgemise võiks samuti plusspoolele kanda, aga seda oleks pidanud tegema järsemini. Valitsust tuleb kiita sellegi eest, et pärast kuu aega kestnud terviseameti «ekspertide» hämamist, sogamist ja valeks osutunud prognooside loopimist kutsus ta appi ka päris eksperte. Hea näide on hädaolukorra meditsiinijuhiks toodud Arkadi Popov.

Selline kriis on situatsioon, kus tuleb kindlasti koostööd teha ja mitte pidada poliitilist võitlust. Ometi ei suutnud koalitsioon kainet mõistust kuulata ning asus kriisi leevendamiseks koostatud lisaeelarvesse agaralt poliitprogrammide punktikesi lisama. Opositsioon püüdis neid küll välja rookida, kuid koalitsioon rullis tavapärases rütmis kindlameelselt parandusettepanekutest üle.

KOBAREELNÕUS sisalduvaid maksumuudatusi vaadates jääb silma üsna jabur meede. Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) toetamiseks kannab riik nende esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende ettemaksukontole maksu- ja tolliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohe või tulevikus. Eluvõõrad riigiisad ei tulnud seda meedet välja mõeldes ilmselgelt sellele, et paljude FIE-de igasugune majandustegevus on praeguseks sisuliselt peatunud ning kui pole tööd, pole ka kaupa, ja kui pole kaupa, mida müüa, pole ka millestki palka maksta.

KOKKUVÕTTES SURUS koalitsioon kobareelnõu läbi ja ega opositsioon vastu ka hakanud, sest see sisaldas palju niisugustki, mida viivitamatult vaja on. Me ei tea, kui sügavaks kriis osutub. Turismisektor on korralikult külili ja pikaks ajaks, isegi kui piirid taas avatakse. Toitlustus- ja meelelahutusasutused, kes on tegutsenud suuresti rendipindadel ja kelle tegevus lõppes sisuliselt samal ajal eriolukorra väljakuulutamisega, sõltuvad olulisel määral turismist ning nendegi kosumine tuleb vaevarikas. Ehitus, põllumajandus ja tööstus saavad ränga hoobi, kuid loodetavasti suudavad nad tänu riiklikele tellimustele ellu jääda. Kaubandus sõltub kõigist loetletuist ja et inimesed ilma tarbimiseta ei ela, siis korralikult rihma pingutades saab ta ehk suuremate kadudeta hakkama.

Fakt on, et ka see kriis saab kunagi läbi. Fakt on, et ka tulevikus võime Pariisi kohvitama sõita. Maailm ei ole aga enam see, mis enne kriisi. Ja kui järgmine kord oleme lausumas, et «Peatage maailm, ma tahan maha minna», peame arvestama, et see võibki päriselt juhtuda.