Sööme sõnu. See mitmekülgne makaron

Ühe poti rosé pasta Foto: Erakogu

Tudengipõlves sai tihtilugu söödud makarone hakklihaga, kehvematel aegadel ka makarone ilma hakklihata muidugi. Oli see ju odav kõhutäide ning sedasi jäi kopikas kodukõrtsist õhtuse õlle ostmiseks ka alles. Viimastel aastatel pole ma seda säästupraadi just üleliia sageli valmistanud, sest minu meelest ei tohi toit olla igav. Jahupulgad ja läbi hakklihamasina aetud seatükk seda aga on.

See ei tähenda, et ma ei armastaks pastaroogi. Vastupidi! Kui mõelda paljukannatanud itaallaste peale, siis nemad on selles kunstis ikka kõrgeima taseme saavutanud. Jah, muidugi teeb kümnetele ja kümnetele eri kujuga makaronidele peente nimede andmine põhjamaalasele nalja, aga tähtis on oskus neist väikeste knihvidega väga erinevaid hõrke toite kokku keerata.