/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/01/15/117919t1h5376.jpg)
Eesti kõige väiksema linna Mõisaküla elanike arv langes sel aastal ametlikult esimest korda alla tuhande.
Mõisaküla elanike arv kahanes alla tuhande
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisaküla rahvaarv on viimasel ajal aina kokku kuivanud, kuigi see pole mingi erand. Nii näiteks kahanes kogu Viljandimaa elanike arv mullu ligi 800 võrra: osa inimesi rändas mujale ja ka sündimus vähenes.
Mõisakülas elas uue aasta algul 967 inimest. Eelmisel aastal oli pisilinna elanike arv ametlikult veel neljakohaline: 1018.
Värskete andmete põhjal elab Mõisakülas 80 inimest vähem kui väiksuselt teises linnas, Tartumaal asuval Kallastel. Eesti suurima linna Tallinnaga võrreldes elab Mõisakülas aga 402 992 inimest vähem ehk siis teisiti öeldes mahub pealinna peaaegu 418 Mõisaküla täit inimesi.
«Väga halb,» kommenteeris Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg oma juhitava linna elanike arvu kukkumist alla tuhande. «Kehv tunne.»
Statistikast selgub, et Mõisaküla elanike arv suurenes viimati eelmise kümnendi keskel. 1994. aastal elas seal 1358 ning kahel järgmisel aastal 1370 inimest. Seejärel, alates 1997. aastast on elanikkond järjest vähenenud.
Tamberg siiski ei karda, et ühel hetkel võiks Mõisaküla linna tiitlist ilma jääda ning saada — nagu nimigi ütleb — külaks.
«Seda ma ei arva,» kinnitas linnapea. «Tahame anda oma parima, et Mõisakülas elu paremaks läheks ning inimesi juurde tuleks. Meile on lisandumas tööstust, mis loob ka uusi töökohti. Aga sellest on veel vara rääkida.»
Tamberg jätkas, et 2013. aastal tuleb hoopiski suur ühinemine, nii et Viljandimaal jääb Viljandi kõrvale alles vaid üks suur vald. «Nii see läheb. Peame juba läbirääkimisi,» avaldas ta.
Kuid selgi juhul ei kaoks Mõisaküla tema sõnul linnana kuhugi, vaid sellest saaks vallasisene linn.